Rahvusvahelise Mineraloogia Assotsiatsiooni (IMA) mineraalide nimekirjas oli 2026. aasta novembris 6252 mineraaliliiki, kuid ametüsti, labradoriiti ja jaspist nende hulgas ei ole [1]. Ametüst on kvartsi teisend, labradoriit on plagioklaaside koostisrea üks lõik ja jaspist peetakse sageli kivimiks [2, 3, 4]. Kui kivil on meie kivide entsüklopeedias oma leht, on selle nimetus link sellele lehele.
A-st B-ni
Agregaat on mineraloogias mineraalide kogum, mis moodustab kivimi või selle osa. See võib koosneda ühest mineraalist, näiteks marmor, või mitmest mineraalist, näiteks graniit [5].
Ahhaat on kihiline kaltsedon, kvartsi teisend. Nime on see saanud Sitsiilias voolava Achatese jõe järgi [6, 7].
Almandiin on granaatide rühma mineraal, raua ja alumiiniumi silikaat Fe3Al2(SiO4)3, tavaliselt violetjaspunane [1, 8]. Lätis on selle kristalle sageli näha rändkivides [9].
Amazoniit on sinakasroheline või roheline mikrokliin, seega kaaliumpäevakivi teisend [10, 11].
Ametüst on lilla kvartsi teisend, mitte eraldi mineraaliliik [2, 12].
Ammoniit on väljasurnud mere peajalgse fossiil. Selle koda võib olla säilinud kaltsiidi või aragoniidina, püritiseerunud ammoniitides on selle aga asendanud püriit [13].
Amorfne aine ei ole kristalne: selle aatomid või molekulid paiknevad korrapäratult [14]. Amorfsed on ka looduslikud klaasid, mida mõnikord nimetatakse mineraloidideks [15].
Anhüdriit on veevaba kaltsiumsulfaat CaSO4, Lätis leidub seda kipskivis [16]. Helesinakashalli anhüdriiti Peruust müüakse nimetusega angeliit [13].
Apatiit on fluori, kloori või hüdroksüülrühma sisaldavate kaltsiumfosfaatide rühm [13].
Aragoniit on kaltsiumkarbonaat CaCO3 nagu kaltsiitki, kuid teistsuguse kristallvõrega. Aragoniidist koosneb suur osa pärlitest ja limuste kodade pärlmutterkihist [15, 17].
Asterism on tähekujuline valgusefekt, mida on näha mõnes mineraalis, eriti kabošonina lihvitud kivides, näiteks rubiinis, safiiris ja roosas kvartsis [18].
Asuriit on sinine vaskkarbonaat Cu3(CO3)2(OH)2, vasemaak ja värvaine [1, 20].
Aventuriin on väikeste lehtjate lisanditega kvarts või kvartsiit; rohelises aventuriinis on need fuksiit [13]. Nende sädelevat helki nimetatakse aventurestsentsiks [19].
Basaalt on tume, peeneteraline või klaasjas plagioklaasidest ja pürokseenidest koosnev kivim, kõige levinum purskekivim [21].
Berüll on berülliumi ja alumiiniumi silikaat Be3Al2Si6O18 [1]. Selle teisendid on roheline smaragd, sinine või sinakasroheline akvamariin ja roosa morganiit [13, 22].
D, M, S, T ja V
Dolomiit on kaltsiumi ja magneesiumi karbonaat CaMg(CO3)2 ning sama nimetust kasutatakse ka settekivimi kohta, mis koosneb peamiselt sellest mineraalist [1, 29].
Druus on kokkukasvanud kristallide rühm, mille kristallid on ühe otsaga kinnitunud kivimi külge, tavaliselt kivimi õõnsuses [30, 31]. Ametüsti ja teiste kvartsiteisendite druuse leiate kategooriast Druusid ja geoodid.
Merevaik on kivistunud okaspuuvaik [33]. IMA mineraalide nimekirjas seda ei ole ja selle kõvadus on ainult 2 kuni 2,5 [1, 34].
Suitskvarts on kvarts, mille värvuse põhjustab ümbritsevate kivimite looduslik kiirgus. Tumedat, peaaegu läbipaistmatut sorti nimetatakse morioniks [13, 32].
Teemant on puhas süsinik C ja Mohsi skaala kõige kõvem mineraal, kõvadusega 10 [1, 28].
Tselestiin on strontsiumsulfaat SrSO4 [1]. Lätis leidub seda Salaspilsi kihistu kipskivis [23].
Tsitriin on kollane kvartsi teisend [24]. Looduslik tsitriin on haruldane ning suurem osa turul olevast tsitriinist on kuumutatud ametüst [13].
Vääriskivid on haruldased mineraalid, mis paistavad silma värvi, läbipaistvuse ja kõvaduse poolest; kõige hinnalisemad on teemant, rubiin, safiir ja smaragd [25]. Piiri vääriskivide ja poolvääriskivide vahel on tõmmanud traditsioon ja turg [26] ning laiemas tähenduses loetakse vääriskivideks ka pärleid ja merevaiku [27].
E, F, G, H ja K
Epidoot on roheline või kollane kaltsiumi, alumiiniumi ja raua silikaat, mis on iseloomulik moondekivimitele [1, 35].
Fluorestsents on lühiajalise järelhelendusega luminestsents [36]. Nähtus on saanud nime fluoriidi järgi, nagu selgitab artikkel Kivid, mis helendavad UV-valguses [37].
Fluoriit on kaltsiumfluoriid CaF2, mida esineb eri värvides [38].
Fossiil on mis tahes elusolendi jäänused, jäljed või jäljendid, mis on mõnest möödunud geoloogilisest ajastust maakoores säilinud [39]. Lätist leitud fossiilide kohta lugege artiklist Fossiilid Lätis.
Gabro on tume, jämedateraline süvakivim [40]. Kaubandusnimetusega merliniit müüakse ka Madagaskari indigogabrot [13].
Geood on tavaliselt õõnes ümar mineraalaine moodustis, mille sisepinda katab enamasti kvarts või selle teisendid, näiteks ametüst. Geoodi saab ümbritsevast kivimist eraldada, sest sellel on vastupidav väliskiht [43].
Gneiss on kihiline moondekivim, mille peamised koostisosad on kvarts, päevakivi ja vilgukivi [41]. Gneissid ja graniitgneissid moodustavad suurema osa Läti rändkividest [9].
Granaadid on silikaatmineraalide rühm üldvalemiga X3Y2(SiO4)3 [13]. Tuntumad liigid on almandiin, püroop, spessartiin, grossulaar, andradiit ja uvaroviit [1].
Graniit on tardkivimite hulka kuuluv süvakivim, mille peamised koostisosad on kvarts, päevakivid ja tumedad mineraalid [42].
Hematiit on rauaoksiid Fe2O3 ehk punane rauamaak [46]. Hematiit võib olla must, punane, pruun või hõbedane, kuid selle kriips on alati punakas [47].
Howliit on kaltsiumboorsilikaat, looduses valge või hallikasvalge tumedate soontega, ning värvitud howliiti müüakse türkiisi imitatsioonina [1, 13].
Kaltsedon on tihe, peitkristalne, peenkiuline kvartsi teisend [45]. Laiemas tähenduses nimetatakse nii kõiki mikrokristalse kvartsi teisendeid, näiteks ahhaati, jaspist, krüsopraasi ja oonüksit [7].
Kips on kaltsiumsulfaadi dihüdraat CaSO4·2H2O ja kipskiviks nimetatava kivimi peamine koostisosa [44].
Krüsokolla on muutliku koostisega vasksilikaat [1]. Seda stabiliseeritakse või värvitakse sageli, et see meenutaks türkiisi [13].
I, J, K, M ja S
Impaktklaas on looduslik klaas, mis tekib, kui meteoriit põrkab vastu Maad ja sulatab kivimi. Selline on Liibüa kõrbeklaas, mis tekkis umbes 29 miljonit aastat tagasi [13].
Intaljo on süvendatud, sisse lõigatud kujutisega gemma ning muistsel ajal kasutati gemmasid ka pitseritena [50, 51].
Ioliit ehk jooliit on kordieriit, moondekivimite mineraal, mille läbipaistvad sinised teisendid on vääriskivid [13, 52].
Jaspis on läbipaistmatu, tavaliselt punane või pruun, lisanditerikas mikrokristalne kvarts. Kivilihvijad kasutavad seda nimetust ka teiste läbipaistmatute materjalide kohta [4]: näiteks Dalmaatsia jaspis on tardkivim [13].
Kabošon on kivi, mis ei ole lihvitud tahkudega, vaid on ühelt või mõlemalt poolt ümardatud [53]. Nii lihvitakse näiteks asterismi ja šatoiantsusega kive [18, 54]. Ümardatud kive leiate kategooriast Poleeritud kivid.
Kaltsiit on kaltsiumkarbonaat CaCO3 ja lubjakivi peamine koostisosa [55].
Kamee on töödeldud, tavaliselt kihiline kivi reljeefse kujutisega [57]. Roomlased lõikasid kameesid peamiselt sardoonüksist ja oonüksist, karneoolist lõigati aga sagedamini pitsatsõrmuste intaljosid (lähemalt artiklis Kamee ja intaljo) [58].
Karneool on oranžikaspunane kaltsedoni teisend, mille värvuse annavad rauaoksiidid [13, 59].
Kivim on kindla koostise ja ehitusega mineraalide agregaat, mis on tekkinud geoloogiliste protsesside käigus ja moodustab iseseisva keha. Päritolu järgi jagatakse kivimid tard-, sette- ja moondekivimiteks [48]. Lähemalt lugege artiklitest Kivimite liigid ja Mineraal, kivim või kristall.
Konkretsioon on tavaliselt ümar mineraalide kogum, mis tekib settekivimites [61]. Konkretsioonide hulka kuulub septaaria, mille lõhed on tavaliselt täitunud kaltsiidiga [13].
Korund on alumiiniumoksiid Al2O3 [62]. Punane korund on rubiin, siniseid, kollaseid, rohelisi ja violetseid teisendeid nimetatakse aga safiirideks [63, 64].
Kristall on kristalse aine üksik tükk [65], mille osakesed moodustavad kristallvõre ehk korrapärase ruumilise struktuuri, mis kordub kolmes mõõtmes [66]. Kristalliks nimetatakse ka eriti selget klaasi, looduslikud kristallid leiate aga kategooriast Töötlemata kivid.
Kunsiit on roosa kuni sirelililla spodumeeni teisend [13] ning IMA juhistes on see nimetatud teisendi, mitte liigi nimetusena [15].
Kvarts on ränidioksiid SiO2, üks levinumaid kivimeid moodustavaid mineraale, millel on palju teisendeid, sealhulgas ametüst, tsitriin ja mäekristall [68].
Kvartsiit on moondekivim, mis koosneb peamiselt kvartsist ja on tekkinud liivast ja liivakivist [67].
Küaniit ehk kianiit ehk disteen on alumiiniumsilikaat Al2SiO5 [1, 60]. Selle kõvadus on kristalli pikisuunas 4,5 kuni 5, risti aga 6,5 kuni 7 [13].
Mäekristall on värvitu, läbipaistev kvarts, eriti selle suured selged kristallid [13, 56].
Sulund ehk lisand on mineraali või kivimi sisse suletud aine või osake [49], näiteks rutiilinõelad rutiilkvartsis [13].
J, K, L, M, P, R ja T
Jää on vee tahke agregaatolek [75] ning IMA nimekirjas on see mineraal valemiga H2O [1]. Jääkristallid moodustavad ka lumehelbeid [76].
Kas teadsite? IMA juhistes on mineraal looduses esinev tahke aine, seega on jää mineraal, vedel vesi aga mitte [15]. Samas on nimekirjas vedel metall elavhõbe, mis tunnistati mineraaliks juba enne IMA asutamist [1, 77].
Kuukivi on päevakivi, mis koosneb ortoklaasi ja albiidi õhukestest kihtidest [13]. Need kihid tekitavad õrna valge või sinaka, justkui hõljuva helgi, mida nimetatakse adularestsentsiks [80].
Labradorestsents on sinakas või rohekas värvisära, mille tekitab valguse interferents labradoriidi sees olevates mikroskoopiliselt õhukestes kihtides [70, 71].
Labradoriit on plagioklaas-päevakivi, milles albiidi ja anortiidi suhe on 30:70 kuni 50:50, ning see ei ole eraldi IMA liik [1, 3]. Läti sõnaraamatutes nimetatakse selle sõnaga ka gabro teisendit, milles on peamiselt labradori [69].
Larimar on sinine pektoliidi teisend [13]. Pektoliit NaCa2Si3O8(OH) ise on IMA mineraaliliik [1].
Lasuriit on väävlit sisaldav sinine silikaatmineraal ja eraldi IMA liik [1]. Kivi, mida müüakse lasuriidi ehk lapis lazuli nime all, on kivim, milles on lasuriidi kõrval sageli kaltsiiti ja püriiti [13].
Malahhiit on erkroheline vaskkarbonaat Cu2CO3(OH)2, millel on kontsentrilised eri rohelise tooniga vööd [78].
Marmor on moondekivim, mis on tekkinud lubjakivi või dolomiidi ümber kristalliseerumisel [79].
Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist langenud keha, mis ei ole atmosfääris täielikult lagunenud [81]. Koostise järgi eristatakse raud-, kivi- ja raudkivimeteoriite [13].
Mineraal on looduses esinev tahke aine, mis on tekkinud geoloogiliste protsesside käigus Maal või teistel taevakehadel. Mineraaliliik on kindla keemilise koostise ja kristallograafiliste omadustega mineraal [15] ning uued liigid kinnitab IMA [1].
Mineraloid on mineraalilaadne looduslik geoloogiline materjal, millel puudub kristalne ehitus või piisavalt kindel koostis, näiteks vulkaaniline klaas [82]. Meie entsüklopeedias nimetatakse mineraloidiks ka šungiiti [13].
Mohsi skaala on suhteline kõvadusskaala vahemikus 1 kuni 10, kus iga mineraal kriimustab kõiki väiksema arvuga mineraale: talk 1, kips 2, kaltsiit 3, fluoriit 4, apatiit 5, ortoklaas 6, kvarts 7, topaas 8, korund 9 ja teemant 10. Skaala astmed ei ole võrdsed [28]. Kivide kõvadus on ka meie hooldustabelis.
Moldaviit on roheline looduslik klaas, mis tekkis umbes 15 miljonit aastat tagasi meteoriidi kokkupõrkel praeguse Riesi kraatri kohal Lõuna-Saksamaal. Kokkupõrge paiskas sulanud kivimi atmosfääri ja see langes sadu kilomeetreid eemale, peamiselt praeguse Tšehhi alale, mistõttu loetakse moldaviit tektiitide hulka [13, 83].
Moondekivimid tekivad siis, kui kivimid maakoores füüsikalis-keemiliste tingimuste muutudes ümber kristalliseeruvad [48]. Sellised on gneiss, marmor ja kvartsiit [41, 67, 79].
Päevakivid on üks peamisi kivimeid moodustavate mineraalide rühmi: kaaliumi, naatriumi või kaltsiumiga alumiiniumsilikaadid [74]. Nende hulka kuuluvad kuukivi, amazoniit, labradoriit ja päikesekivi [13].
Rändkivi ehk põllukivi on kõvast kivimist lahti murdunud ümardunud tükk, mille läbimõõt on üle 10 cm [72]. Suurimaid, mille maapealne maht on vähemalt 10 kuupmeetrit, nimetatakse hiidrahnudeks ning Lätis on need kaitstavad loodusmälestised [73].
Tardkivimid tekivad loodusliku silikaatsulami ehk magma kristalliseerumisel [48]. Näiteks süvakivim gabro on jämedateraline, purskekivim basaalt aga peeneteraline või klaasjas [21, 40].
N, O, P, S ja T
Nefriit on kivim, mis koosneb aktinoliidi ja tremoliidi rea amfiboolide tihedalt põimunud kiududest. Koos jadeiidiga nimetatakse seda jaadiks, kuid need on erinevad materjalid [13, 84].
Obsidiaan on vulkaaniline klaas, mis tekib siis, kui laava jahtub nii kiiresti, et aatomid ei jõua kristallvõreks korrastuda [13], mistõttu loetakse see mineraloidide hulka [82].
Oonüks on sirgete paralleelsete, tavaliselt mustade ja valgete kihtidega ahhaadi, seega kaltsedoni teisend [7, 87, 109]. Must oonüks on turul tavaliselt värvitud kaltsedon, oonüksmarmor aga palju pehmem vöödiline kaltsiit [13, 109].
Opaal on vett sisaldav ränidioksiid SiO2·nH2O, milles võib olla kuni 20 % vett [13]. See on amorfne või ainult nõrgalt kristalne, mistõttu nimetatakse seda sageli mineraloidiks, kuid IMA nimekirjas on opaal ajaloolistel põhjustel: see tunnistati mineraaliks juba enne IMA asutamist [1, 110].
Pegmatiit on jämedateraline tardkivim, mis moodustab sooni, läätsi ja pesi [88]. Selle kristallid võivad olla isegi kümneid sentimeetreid suured [9].
Peridoot on kollakasroheline oliviini vääriskivisort, mis koosneb peamiselt forsteriidist [13, 89].
Polümorfid on mineraalid, millel on sama keemiline koostis, kuid erinev kristallstruktuur [90]. Kaltsiit ja aragoniit on mõlemad CaCO3, teemant ja grafiit süsinik, küaniit, andalusiit ja sillimaniit aga Al2SiO5 [1].
Pseudomorfoos on kristall, mille kuju on päritud teiselt, asendunud või lahustunud mineraalilt [91]. Näiteks võib püriidi oksüdeerumisel selle kuubi kujul tekkida götiit [92].
Püriit on raua disulfiid FeS2, kõige levinum sulfiidmineraal, messingkollase värvuse ja metallilise läikega [1, 13]. Selle kriips on must [47].
Settekivimid tekivad maapinnal teiste kivimite murenemissaadustest [48] ning nende hulka kuuluvad näiteks liivakivi, lubjakivi ja dolomiit [29, 85, 86].
Teisend on mineraal, mis erineb tüüpilisest värvuse, kristallikuju või väikeste koostiseerinevuste poolest: rubiin on korundi teisend, ametüst aga kvartsi teisend [2]. Teisendite nimetusi IMA ei reguleeri [15].
K, L, R, S ja Š
Kriips on mineraali pulbri värvus, mis saadakse, kui mineraaliga tõmmatakse üle glasuurimata portselani. See on usaldusväärsem määramistunnus kui mineraali enda värvus [100].
Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev purdkivim [85].
Lõhenevus on mineraali võime lõheneda kindlates suundades [98]. Näiteks päevakivid lõhenevad kahes tasapinnas, mis ortoklaasil ristuvad täisnurga all [9].
Läige on see, kuidas mineraali pind valgust peegeldab. Eristatakse metallilist, teemant-, klaas-, vaik-, pärlmutter- ja siidiläiget, läiketa mineraali nimetatakse aga matiks [99].
Rabakivi on suurte ümarate päevakivikristallidega graniit [9, 93]. Lätti tõi rabakivist rändkivid liustik: punased Ahvenamaalt, pruunikad Kagu-Soomes asuvalt Viiburi rabakivialalt [9].
Rodokrosiit on roosakas mangaankarbonaat MnCO3 [1, 94].
Rodoniit on roosakas mangaansilikaat [95]. Mustad sooned moodustavad selles mangaanioksiidid [13].
Roosa kvarts on kvarts, mille massiivse teisendi värvust seostatakse mikroskoopiliste roosade kiududega. Needsamad kiud tekitavad mõnikord tähe-efekti ehk asterismi [13, 18].
Seleniit tähendab mineraloogias ajalooliselt selget, läbipaistvat kipsi, kiulist kipsi nimetatakse aga satiinšpaadiks [111]. Läti sõnaraamatus on seleniit siidja läikega kiuline kipsi teisend [96] ning kaubanduses nimetatakse selle sõnaga tavaliselt just satiinšpaati [13].
Serpentiin on magneesiumsilikaatide rühm, kuhu kuuluvad näiteks antigoriit ja lisardiit [1, 13]. Kivimit, mis koosneb peamiselt serpentiinist, nimetatakse serpentiniidiks ehk maokiviks [97].
Sodaliit on sinine naatriumi sisaldav foidide rühma mineraal, sageli valgete soontega [13].
Stauroliit on punakaspruun kuni mustjaspruun rauda sisaldav alumiiniumsilikaat, mille kristallid on sageli ristikujuliselt kokku kasvanud [1, 13].
Šatoiantsus ehk kassisilmaefekt on kitsas siidjas valgusriba, mis kivi pöörates liigub. Selle tekitab valguse peegeldumine väikestelt paralleelsetelt kiududelt või nõeljatelt lisanditelt [54], näiteks tiigrisilmas [13].
Šungiit on must, süsinikurikas, umbes 2 miljardit aastat vana kivim ehk mineraloid Karjalast, mis on saanud nime Šunga küla järgi [13, 101].
J, T ja V
Jadeiit on naatriumi ja alumiiniumi pürokseen NaAlSi2O6, välimuselt sarnane nefriidiga [1, 108]. Mõlemat koos nimetatakse jaadiks [13].
Tektiit on looduslik klaas, mille meteoriidi kokkupõrge on paisanud õhku ja mis on lennu ajal tahkunud [13]. Tuntuim näide on moldaviit [83].
Tiigrisilm on paralleelsete kiududega kuldpruun kvarts, mille kiud tekitavad šatoiantsust, värvi annavad sellele aga rauaoksiidid [13].
Topaas on fluori sisaldav alumiiniumsilikaat Al2SiO4F2 [1].
Tsoisiit on kaltsiumi ja alumiiniumi silikaat, mille sinakasvioletset sorti nimetatakse tansaniidiks [1, 13].
Turmaliinid on keeruka koostisega piesoelektriliste omadustega boorsilikaatide rühm [103]. Sellesse kuuluvad näiteks elbaiit, draviit ja šerl ehk must turmaliin [1, 13].
Türkiis on helesinine, rohekas või rohekashall läbipaistmatu vase ja alumiiniumi fosfaat [1, 102].
Vilgukivid on lehtja ehitusega silikaatmineraalide rühm, mida leidub tard-, moonde- ja settekivimites [104]. Hele vilgukivi on muskoviit, tume biotiit [105, 106], roosasid või lillasid liitiumi sisaldavaid vilgukivisid nimetatakse aga lepidoliidiks [107].
Iga kivi kõvaduse, hoolduse ja ehtsuse tunnused leiate kivide entsüklopeediast.
Korduma kippuvad küsimused
Kas jää on mineraal?
Jah. Mineraal on looduses esinev tahke aine ja IMA mineraalide nimekirjas on jää mineraal valemiga H2O. Vedel vesi ei ole mineraal, küll aga on IMA nimekirjas vedel metall elavhõbe.
Kas ametüst on mineraal?
Ametüst on kvartsi lilla teisend, mitte eraldi mineraaliliik. Teisendid on ka tsitriin ja roosa kvarts.
Mis on moondekivim?
Moondekivim tekib siis, kui kivimid maakoores tingimuste muutudes ümber kristalliseeruvad. Sellised on gneiss, marmor ja kvartsiit.
Kuidas nimetatakse reljeefse kujutisega vääriskivi?
Reljeefse kujutisega kivi nimetatakse kameeks, sisse lõigatud, süvendatud kujutisega kivi aga intaljoks. Mõlemat koos nimetatakse gemmadeks.
Millised on granaatide rühma mineraalid?
Tuntumad on almandiin, püroop, spessartiin, grossulaar, andradiit ja uvaroviit. Almandiini kristalle on sageli näha Läti rändkivides.
Kas merevaik on mineraal?
Ei. Merevaik on kivistunud okaspuuvaik ja IMA mineraalide nimekirjas seda ei ole, kuid laiemas tähenduses loetakse see vääriskivide hulka.
Allikad
- IMA uute mineraalide, nomenklatuuri ja klassifikatsiooni komisjon (CNMNC), “The New IMA List of Minerals”, uuendatud 2026. aasta novembris (6252 liiki): cnmnc.units.it/files/editor/IMA_Master_List_(2026-11).pdf
- Mindat.org, glossaarium “variety”: www.mindat.org/glossary/variety
- Mindat.org, “Labradorite”: www.mindat.org/min-2308.html
- Mindat.org, “Jasper”: www.mindat.org/min-2082.html
- Tēzaurs.lv, märksõna “agregāts”: tezaurs.lv/agreg%C4%81ts
- Tēzaurs.lv, märksõna “ahāts”: tezaurs.lv/ah%C4%81ts
- Mindat.org, “Chalcedony”: www.mindat.org/min-960.html
- Tēzaurs.lv, märksõna “almandīns”: tezaurs.lv/almand%C4%ABns
- D. Ozols, “Läti mineraalid ja kivimid”, Läti Petroglüüfide Keskus, 2008 (Läti Looduskaitseameti veebilehel): www.daba.gov.lv/lv/media/1745/download
- Tēzaurs.lv, märksõna “amazonīts”: tezaurs.lv/amazon%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “mikroklīns”: tezaurs.lv/mikrokl%C4%ABns
- Tēzaurs.lv, märksõna “ametists”: tezaurs.lv/ametists
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia, 111 kivi lehte (mineraalirühm, koostis, päritolu; andmed GIA, Mindat, geology.com järgi): frequencies.lv/enciklopedija/
- Tēzaurs.lv, märksõna “amorfs”: tezaurs.lv/amorfs
- E. H. Nickel, J. D. Grice, “The IMA Commission on New Minerals and Mineral Names: procedures and guidelines on mineral nomenclature”, The Canadian Mineralogist, kd 36, 1998 (mineraali definitsioon, teisendid, amorfsed ja biogeensed ained): cnmnc.units.it/files/cnmmn98.pdf
- Tēzaurs.lv, märksõna “anhidrīts”: tezaurs.lv/anhidr%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “aragonīts”: tezaurs.lv/aragon%C4%ABts
- Mindat.org, glossaarium “asterism”: www.mindat.org/glossary/asterism
- Mindat.org, glossaarium “aventurescence”: www.mindat.org/glossary/aventurescence
- Tēzaurs.lv, märksõna “azurīts”: tezaurs.lv/azur%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “bazalts”: tezaurs.lv/bazalts
- Tēzaurs.lv, märksõna “akvamarīns”: tezaurs.lv/akvamar%C4%ABns
- Tēzaurs.lv, märksõna “celestīns”: tezaurs.lv/celest%C4%ABns
- Tēzaurs.lv, märksõna “citrīns”: tezaurs.lv/citr%C4%ABns
- Tēzaurs.lv, märksõna “dārgakmeņi”: tezaurs.lv/d%C4%81rgakme%C5%86i
- frequencies.lv artikkel “Vääriskivid ja poolvääriskivid: kus on piir ja kas merevaik on vääriskivi”: frequencies.lv/dargakmeni-un-pusdargakmeni/
- Mindat.org, glossaarium “gemstone”: www.mindat.org/glossary/gemstone
- Mindat.org, glossaarium “Mohs scale”: www.mindat.org/glossary/mohs_scale
- Tēzaurs.lv, märksõna “dolomīts”: tezaurs.lv/dolom%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “drūza”: tezaurs.lv/dr%C5%ABza
- Mindat.org, glossaarium “druse”: www.mindat.org/glossary/druse
- Tēzaurs.lv, märksõna “morions”: tezaurs.lv/morions
- Tēzaurs.lv, märksõna “dzintars”: tezaurs.lv/dzintars
- Mindat.org, “Amber”: www.mindat.org/min-188.html
- Tēzaurs.lv, märksõna “epidots”: tezaurs.lv/epidots
- Tēzaurs.lv, märksõna “fluorescence”: tezaurs.lv/fluorescence
- frequencies.lv artikkel “Kivid, mis helendavad UV-valguses: fluoriit, kaltsiit ja miks fluorestsents on nimetatud mineraali järgi”: frequencies.lv/akmeni-kas-spid-uv-gaisma/
- Tēzaurs.lv, märksõna “fluorīts”: tezaurs.lv/fluor%C4%ABts
- Mindat.org, glossaarium “fossil”: www.mindat.org/glossary/fossil
- Tēzaurs.lv, märksõna “gabro”: tezaurs.lv/gabro
- Tēzaurs.lv, märksõna “gneiss”: tezaurs.lv/gneiss
- Tēzaurs.lv, märksõna “granīts”: tezaurs.lv/gran%C4%ABts
- Mindat.org, glossaarium “geode”: www.mindat.org/glossary/geode
- Tēzaurs.lv, märksõna “ģipsis”: tezaurs.lv/%C4%A3ipsis
- Tēzaurs.lv, märksõna “halcedons”: tezaurs.lv/halcedons
- Tēzaurs.lv, märksõna “hematīts”: tezaurs.lv/hemat%C4%ABts
- geology.com, H. King, “Streak Test”: geology.com/minerals/streak-test.shtml
- A. Zabele, “petroloogia”, Läti Rahvusentsüklopeedia (uuendatud 30.12.2024): enciklopedija.lv/skirklis/5089
- Tēzaurs.lv, märksõna “ieslēgums”: tezaurs.lv/iesl%C4%93gums
- Tēzaurs.lv, märksõna “intalja”: tezaurs.lv/intalja
- Tēzaurs.lv, märksõna “gemma”: tezaurs.lv/gemma
- Tēzaurs.lv, märksõna “kordierīts”: tezaurs.lv/kordier%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “kabošons”: tezaurs.lv/kabo%C5%A1ons
- Mindat.org, glossaarium “chatoyancy”: www.mindat.org/glossary/chatoyancy
- Tēzaurs.lv, märksõna “kalcīts”: tezaurs.lv/kalc%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “kalnu kristāls”: tezaurs.lv/kalnu%20krist%C4%81ls
- Tēzaurs.lv, märksõna “kameja”: tezaurs.lv/kameja
- frequencies.lv artikkel “Kamee ja intaljo: kuidas vanad roomlased lõikasid portreesid sardoonüksist, oonüksist ja karneoolist”: frequencies.lv/kameja-un-intalja/
- Tēzaurs.lv, märksõna “karneols”: tezaurs.lv/karneols
- Tēzaurs.lv, märksõna “kianīts”: tezaurs.lv/kian%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “konkrēcija”: tezaurs.lv/konkr%C4%93cija
- Tēzaurs.lv, märksõna “korunds”: tezaurs.lv/korunds
- Tēzaurs.lv, märksõna “rubīns”: tezaurs.lv/rub%C4%ABns
- Tēzaurs.lv, märksõna “safīrs”: tezaurs.lv/saf%C4%ABrs
- Tēzaurs.lv, märksõna “kristāls”: tezaurs.lv/krist%C4%81ls
- Tēzaurs.lv, märksõna “kristālrežģis”: tezaurs.lv/krist%C4%81lre%C5%BE%C4%A3is
- Tēzaurs.lv, märksõna “kvarcīts”: tezaurs.lv/kvarc%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “kvarcs”: tezaurs.lv/kvarcs
- Tēzaurs.lv, märksõna “labradorīts”: tezaurs.lv/labrador%C4%ABts
- Mindat.org, glossaarium “labradorescence”: www.mindat.org/glossary/labradorescence
- Tēzaurs.lv, märksõna “labradors”: tezaurs.lv/labradors
- Tēzaurs.lv, märksõna “laukakmens”: tezaurs.lv/laukakmens
- Läti Ministrite Kabineti määrus nr 461 (14.07.2022) “Kaitstavate geoloogiliste ja geomorfoloogiliste loodusmälestiste määrus”, punkt 1 (kehtiv): likumi.lv/ta/id/334009
- Tēzaurs.lv, märksõna “laukšpats”: tezaurs.lv/lauk%C5%A1pats
- “ledus”, Läti Rahvusentsüklopeedia: enciklopedija.lv/skirklis/125501
- Tēzaurs.lv, märksõna “sniegpārsla”: tezaurs.lv/sniegp%C4%81rsla
- Tēzaurs.lv, märksõna “dzīvsudrabs”: tezaurs.lv/dz%C4%ABvsudrabs
- Tēzaurs.lv, märksõna “malahīts”: tezaurs.lv/malah%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “marmors”: tezaurs.lv/marmors
- Mindat.org, glossaarium “adularescence”: www.mindat.org/glossary/adularescence
- Tēzaurs.lv, märksõna “meteorīts”: tezaurs.lv/meteor%C4%ABts
- Mindat.org, glossaarium “mineraloid”: www.mindat.org/glossary/mineraloid
- Mindat.org, “Moldavite”: www.mindat.org/min-10860.html
- Mindat.org, “Nephrite”: www.mindat.org/min-2881.html
- Tēzaurs.lv, märksõna “smilšakmens”: tezaurs.lv/smil%C5%A1akmens
- Tēzaurs.lv, märksõna “kaļķakmens”: tezaurs.lv/ka%C4%BC%C4%B7akmens
- Tēzaurs.lv, märksõna “onikss”: tezaurs.lv/onikss
- Tēzaurs.lv, märksõna “pegmatīts”: tezaurs.lv/pegmat%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “peridots”: tezaurs.lv/peridots
- Tēzaurs.lv, märksõna “polimorfisms”: tezaurs.lv/polimorfisms
- Tēzaurs.lv, märksõna “pseidomorfoze”: tezaurs.lv/pseidomorfoze
- Mindat.org, glossaarium “pseudomorph”: www.mindat.org/glossary/pseudomorph
- Tēzaurs.lv, märksõna “rapakivi”: tezaurs.lv/rapakivi
- Tēzaurs.lv, märksõna “rodohrozīts”: tezaurs.lv/rodohroz%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “rodonīts”: tezaurs.lv/rodon%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “selenīts”: tezaurs.lv/selen%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “serpentinīts”: tezaurs.lv/serpentin%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “skaldnība”: tezaurs.lv/skaldn%C4%ABba
- Mindat.org, glossaarium “lustre”: www.mindat.org/glossary/lustre
- Mindat.org, glossaarium “streak”: www.mindat.org/glossary/streak
- Tēzaurs.lv, märksõna “šungīts”: tezaurs.lv/%C5%A1ung%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “tirkīzs”: tezaurs.lv/tirk%C4%ABzs
- Tēzaurs.lv, märksõna “turmalīns”: tezaurs.lv/turmal%C4%ABns
- Tēzaurs.lv, märksõna “vizla”: tezaurs.lv/vizla
- Tēzaurs.lv, märksõna “muskovīts”: tezaurs.lv/muskov%C4%ABts
- Tēzaurs.lv, märksõna “biotīts”: tezaurs.lv/biot%C4%ABts
- Mindat.org, “Lepidolite”: www.mindat.org/min-2380.html
- Tēzaurs.lv, märksõna “žadeīts”: tezaurs.lv/%C5%BEade%C4%ABts
- Mindat.org, “Onyx”: www.mindat.org/min-2999.html
- Mindat.org, “Opal”: www.mindat.org/min-3004.html
- Mindat.org, “Selenite”: www.mindat.org/min-5527.html