Rahvusvahelise Mineraloogia Assotsiatsiooni (IMA) mineraalide nimekirjas oli 2026. aasta septembris 6239 tunnustatud mineraaliliiki, nende seas ka jää ja isegi vedel elavhõbe [1]. Küll aga ei ole seal ei lasuriiti (lapis lazuli), obsidiaani ega merevaiku, kuigi kõiki kolme nimetatakse igapäevaselt kivideks. Kuidas eristada mineraali kivimist, klaasist ja kristallist, saab õppida kividega, mis juba on Teie riiulil.
Mis on mineraal
IMA definitsioon, mille avaldas 1995. aastal Ernst H. Nickel, on lühike: mineraal on keemiline element või ühend, mis on tavaliselt kristalliline ja tekkinud geoloogiliste protsesside tulemusena [2]. Britannica lisab, et mineraalil on kindel keemiline koostis ja rangelt korrastatud aatomstruktuur [3]. Daiņa Ozolsi raamatus “Läti mineraalid ja kivimid” öeldakse, et mineraale võiks geoloogias võrrelda tähestikuga kirjas [4].
Heaks näiteks on mäekristall, mis on puhas kvarts (SiO2), ja püriit, rauddisulfiid (FeS2) [5]. Mõlemal on üks kindel valem ja oma kristallvõre. Mitmest tuhandest mineraalist moodustab umbes sada peamise kivimite massi ning neid nimetatakse kivimeid moodustavateks mineraalideks [3]. Lätis nimetab Ozols umbes 15 kõige levinumat mineraali [4].
Kas teadsite? Elavhõbe on IMA nimekirjas mineraal, kuigi toatemperatuuril on see vedel [1]. Mindat selgitab, et see on lisatud ajaloolistel põhjustel ning tänu oma erilistele keemilistele ja füüsikalistele omadustele, kuid kristalle moodustab see vaid umbes miinus 40 °C juures [6]. Ka jää on tunnustatud mineraal ning selle kõvadus Mohsi skaalal on vaid 1,5 [7].
Mis on kristall ja miks ametüst ja tsitriin on üks mineraal
Kristall on iga tahke aine, mille aatomid on paigutatud kindlasse mustrisse ning selle korrapärane pind peegeldab seda sisemist sümmeetriat [8]. Ozols kirjutab, et 99% mineraalidest on kristallilised ained [4]. Seega kirjeldab sõna “kristall” ehitust, mitte eraldi kivide rühma: kristall on ka iga lumehelves, sest see on üks jääkristall [9]. Kristallipoodides, sealhulgas meie omas, nimetatakse kristallideks tavaliselt kõiki looduslikke kive, ka kivimeid ja looduslikku klaasi. Kuidas neist valmivad kerad, tipud ja poleeritud kivid, loe artiklist kristallide vormid.
Üks mineraal võib olla erinevates värvitoonides. GIA kirjutab, et ametüst on kvartsi violetne variant, tsitriin aga helekollasest kuni pruunikasoranžini ulatuv kvartsi variant ning osa ametüsti saab kuumutamisel muuta tsitriiniks [10, 11]. Puhas kvarts on värvitu ning selle värvust annavad lisandid, looduslik kiirgus ja sulamid [5]. Seetõttu on ametüsti, tsitriini ja roosa kvartsi entsüklopeedia lehel reas “Mineraalide rühm” kirjas üks ja seesama: kvartsi rühm (SiO2). Kvartsil on ka mikrokristalliline perekond, kaltsedon, kuhu kuuluvad ahhaat, karneool ja oonüks ning nende kristalle näeb vaid mikroskoobis [5].
Mis on kivim: lasuriit, unakiit ja meteoriidid
Kivim on looduses esinev, seotud ühe või mitme mineraali kogum [12]. Ozols rõhutab peamist erinevust: iga mineraal on üks kindel keemiline aine, kuid kivimit võib moodustada üks või mitu mineraali. Päritolu järgi jagatakse kivimid tard-, moonde- ja settekivimiteks [4].
Lapis lazuli, mida poodides ja meie entsüklopeedias nimetatakse lasuriidiks, on kivim. GIA kirjeldab seda kui mitme mineraali kogumit, peamiselt lasuriit, kaltsiit ja püriit, ning Britannica rõhutab, et see ei ole mineraal, vaid kivim, mille sinise värvi annab lasuriit [13, 14]. Sõna on küll üks, kuid tähendusi kaks: mineraloogid nimetavad lasuriidiks sinist mineraali, kuid kaubanduses nimetatakse nii kogu kivimit. Sama on dolomiidiga, mis asub kvartsi setete all suuremas osas Lätist: mineraal dolomiit on ainus kivimi dolomiidi koostises olev mineraal [4]. Sinise mineraali lasuriidi definitsiooni vaatas IMA üle 2021. aastal [1, 15].
Looduslikus lapis lazulis on juhuslikult hajutatud kuldsed püriidi täpid ja valged kaltsiidi laigud [5]. Britannica hoiatab, et palju materjali, mida müüakse lapisena, on kunstlikult värvitud jaspis Saksamaalt, millel on värvitud kvartsi terad ja puudub püriit [14]. Poe lasuriidi kategoorias on lasuriidi sfäär, poleeritud kivid ja killukestest käevõru.
Kivim on ka unakiit: Mindat kirjeldab seda kui kivimit, mis on tekkinud graniitsete kivimite moondumisel ning koosneb peamiselt epidootist, kaaliumväliskivist ja kvartsist [16]. Meteoriidid on maavälised kivimid, mis koosnevad raua ja nikli sulamist, silikaatmineraalidest või nende segust [5]. Läti rändrahnudes on sageli näha punakasvioletseid almandiini granaadi kristalle ning Ozols näitab neid näiteks Vidzeme kivisel rannikul leitud gneisi rändrahnus [4].
Mineraloidid ja looduslik klaas: opaals, obsidiaan, moldaviit ja šungiit
Kui ainel puudub korrastatud kristallvõre, nimetatakse seda sageli mineraloidiks. Näiteks opaali: Mindat kirjutab, et seda peetakse tavaliselt mineraloidiks, kuna see on amorfne, kuigi IMA nimekirjas on see ajaloolistel põhjustel endiselt olemas [17, 1]. Täpsemalt võib opaal olla nii nõrgalt kristalliline, lähedane kristobaliidile või tridümiidile, kui ka amorfne [17]. Selle valem IMA nimekirjas on SiO2·nH2O, sest opaal sisaldab vett [1], ja Britannica hoiatab, et kuivades võib opaal praguneda või kaotada värvi [18].
Obsidiaan on vulkaaniline klaas. Britannica nimetab seda tardkivimiks loodusliku klaasi kujul, mis tekib, kui viskoosne laava jahtub kiiresti; see sisaldab umbes 65 kuni 80% ränidioksiidi ning on veidi kõvem kui aknaklaas [19]. Ozols selgitab, miks see nii on: kui laava jahtub väga kiiresti, kasvavad mineraalkristallid väga väikesteks või ei hakka üldse moodustuma ning laava hangub vulkaanilise klaasina [4]. Seega on obsidiaan nii klaas kui kivim, kuid mitte mineraal. Mindat meenutab ka, et esimesed inimese valmistatud peeglid olid poleeritud obsidiaanitükid [20]. Ere sinine, roheline või punane läbipaistev “obsidiaan” on sageli kunstlik klaas [5]; kuidas eristada looduslikku kivi imitatsioonist, loe artiklist kuidas ära tunda ehtsat kristalli.
Moldaviit on samuti looduslik klaas, kuid tekkinud teisiti. Mindat kirjutab, et see moodustus 15 miljonit aastat tagasi, kui Baieris, praeguse Riesi kraatri kohal, tabas maad meteoriit. Löök paiskas sulanud kivimi atmosfääri kuni 300 km kaugusele ning moldaviite leitakse peamiselt Tšehhi Lõuna-Böömimaal ja Moraavias [21]. Selliseid löögiklaase nimetatakse tektiitideks, kreeka sõnast tēktos (“sulanud”) [22].
Šungiit on keerulisem juhtum. Mindat selgitab, et selle nime all mõeldakse nii läikivat mineraloidi, mis on peaaegu puhas süsinik (umbes 98%), kui ka Karjalas leiduvaid kivimeid, mis on moondunud prekambrilised põlevkivid väiksema süsinikusisaldusega [23, 24]. Meie entsüklopeedias on märgitud, et turule jõuab väga erineva süsinikusisaldusega materjali: matt kivim on levinud, kuid läikivad kõrge süsinikusisaldusega variandid on haruldasemad [5].
Konkretsioonid ja orgaanilised materjalid: septaaria, merevaik ja pärlid
Konkretsioon on mineraalide kogum, mis tekib settekivimites ning on tavaliselt ümmarguse või ümardatud kujuga [25]. Septaaria on konkretsioon, millel on sisemine hulknurksete pragude võrk, mis meenutab kuivanud muda pragusid, ning nendesse pragudesse võivad hiljem sadestuda mineraalid [26]. Meie entsüklopeedias on septaaria maatriksiks savi ja karbonaadid, kuid pragusid täidab kaltsiit, harvem aragoniit, sideriit või bariit [5].
Merevaiku IMA mineraalide nimekirjas ei ole [1]. Merevaik on fossiilsed puuvaigud, mis on maapõues kaotanud lenduvad ained ja keemiliselt muutunud [27], ning GIA nimetab seda orgaaniliseks vääriskiviks [28]. Ozols lisab, et merevaik on amorfne, mistõttu tal puudub lõhenevus, ning selle kõvadus on vaid 2 kuni 3 [4].
Ka pärlitel on orgaaniline päritolu: looduslikud pärlid tekivad teatud karpide kehas ehk mantli kudedes [29]. Fossiilid on veel üks eraldi rühm. Näiteks amoniit on väljasurnud merelise peajalgse kest, mille on aja jooksul asendanud kaltsiit, aragoniit või püriit [5].
Mineraalid ja kivimid Lätis
Suur osa Läti territooriumist on kvartsi setete all dolomiidid, ning märkimisväärne osa liustiku toodud veeristest on siluri ja ordoviitsiumi dolomiidi killud Põhja-Eestist [4]. Kipsikivimi leiukohad ülemdevoni Salaspilsi kihistus on Sauriešis, Salaspilis, Nāvessala ja Skaistkalne. Sauriešis leidub kiulist kipsi, paralleelsete kristallide kogumit, mis on kasvanud kivimi pragudes, ning Ozols kirjeldab seal ka sinakashalle naelakujulisi tselestiini sulameid [4].
Sama mineraal kips on ka seleniiit. Mindat kirjutab, et nimetus “seleniiit” on enamasti kipsi sünonüüm ning ajalooliselt tähistas läbipaistvat varianti, kuid kiulist kipsi nimetatakse satiinpaadiks [30]. Meie entsüklopeedias on märgitud, et enamik turul müüdavatest seleniidi pulkadest, tornidest ja kaussidest valmistatakse just satiinpaadist [5]. Seega on Saurieši kiuline kips ja seleniidi varras üks ja sama mineraal. Seleniidi tooted poes on eraldi kategoorias, kuid kuidas hooldada seleniidi lampi, loe artiklist seleniidi lambi kohta.
Kodune ülesanne: sorteerige oma kivid
Õpilastele ja uudishimulikele täiskasvanutele sobib lihtne ülesanne: sorteerige oma kivid läike, triibu värvi ja läbipaistvuse järgi. Triibu värvi näeb, kui kiviga tõmmata glasuurimata fajansile, näiteks tassi killule või elektriisolatsiooni kildudele [4]. Geoloogid kasutavad selleks glasuurimata portselanplaati kõvadusega 6,5 kuni 7 ning mineraalid, mis on kõvemad, kriimustavad plaati, mitte ei jäta triipu [31]. Pulbrina näevad paljud mineraalid välja teistsugused: hematiit jätab tavaliselt punakaspruuni triibu, ükskõik milline näeb välja kivi ise, kuid messingkollane püriit rohekasmusta [31, 32, 33].
| Kivi | Tüüp | Läige | Triibu värv | Läbipaistvus |
|---|---|---|---|---|
| Mäekristall | mineraal (kvarts) | klaasjas | valge, kuid kvarts võib plaati kriimustada | läbipaistev |
| Fluoriit | mineraal | klaasjas | valge | läbipaistev |
| Püriit | mineraal | metalliline | rohekasmust | läbipaistmatu |
| Hematiit | mineraal | metalliline kuni tuhm | punakaspruun | läbipaistmatu |
| Seleniidi (kips) | mineraal | klaasjas, kiulisel siidine | valge | läbipaistev kuni läbipaistmatu |
| Lasuriit (lapis lazuli) | kivim | poolklaasjas, rasvane | sinine | läbipaistmatu |
| Obsidiaan | looduslik klaas | klaasjas | kontrollige ise | tavaliselt läbipaistmatu, on ka läbipaistvaid variante |
Tabeli andmed põhinevad Mindat, Britannica ja Ozolsi andmetel [34, 35, 33, 32, 36, 37, 15, 19, 20, 4]. Kui kivid on sorditud, võrrelge neid kivide entsüklopeediaga: iga kivi sildil rida “Tüüp” näitab, kas see on mineraal, kivim, mineraloid, looduslik klaas, konkretsioon, fossiil või meteoriit, ning rida “Mineraalide rühm” nimetab mineraali või kivimi koostist. Sorteerimiseks sobivad kõige paremini töötlemata kivid, sest neil on näha looduslikud pinnad ja murdumisjooned, kuid poleeritud kividel on paremini näha värvimuster.
Arvestage, et kaubanimetused ei pruugi alati vastata mineraloogiale. Mindat kirjutab, et kivide töötlejad kasutavad sõna “jaspis” mitteametlikult paljude läbipaistmatute materjalide kohta, sealhulgas mõnede tard- ja settekivimite kohta [38], ning meie entsüklopeedias on näiteks Dalmaatsia jaspis liigitatud kivimite hulka [5].
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas erinevad mineraal ja kivim?
Mineraal on üks kindel keemiline aine oma kristallvõrega, näiteks kvarts või püriit. Kivim on ühe või mitme mineraali kogum, näiteks graniit või lapis lazuli.
Kas obsidiaan on mineraal?
Ei. Obsidiaan on vulkaaniline klaas, mis tekib, kui laava jahtub nii kiiresti, et kristalle ei moodustu. Geoloogid liigitavad selle tardkivimite hulka.
Kas merevaik on mineraal?
Ei. Merevaik on fossiilne puuvaik ilma kristallvõreta ning gemoloogid nimetavad seda orgaaniliseks vääriskiviks. IMA mineraalide nimekirjas merevaiku ei ole.
Kas lasuriit on mineraal või kivim?
Sõltub, mida selle sõnaga mõeldakse. Lapis lazuli, mida poodides nimetatakse lasuriidiks, on kivim, mis koosneb lasuriidist, kaltsiidist ja püriidist. Mineraalideaduses nimetatakse lasuriidiks ainult selles kivimis olevat sinist mineraali.
Kas kristall ja mineraal on üks ja seesama?
Mitte päris. Kristall on iga tahke aine korrastatud aatomstruktuuriga, näiteks ka jää lumehelbes. Enamik mineraale on kristallilised, kuid obsidiaanil ja merevaigul kristallvõre puudub, kuigi neid nimetatakse poodides sageli kristallideks.
Kui palju mineraale on maailmas?
IMA mineraalide nimekirjas oli 2026. aasta septembris 6239 tunnustatud mineraaliliiki ning nimekirja täiendatakse regulaarselt.
Allikad
- IMA Uute mineraalide, nomenklatuuri ja klassifikatsiooni komisjon (CNMNC), “The New IMA List of Minerals”, 2026. aasta september: cnmnc.units.it/files/editor/IMA_Master_List_%282026-09%29.pdf
- E. H. Nickel, “Definition of a mineral”, European Journal of Mineralogy, 7 (1995), 1213-1216: www.schweizerbart.de/papers/ejm/detail/7/83629/Definition_of_a_mine…
- Encyclopaedia Britannica, mineral: www.britannica.com/science/mineral-chemical-compound
- Dainis Ozols, “Läti mineraalid ja kivimid”, Läti Petroglüüfide keskus, 2008 (Looduskaitseameti veebilehel): www.daba.gov.lv/lv/media/1745/download
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: mäekristall, püriit, kvarts, lasuriit, meteoriit, obsidiaan, šungiit, septaaria, amoniit, seleniidi, Dalmaatsia jaspis (andmed GIA, Mindat, geology.com järgi): frequencies.lv/enciklopedija
- Mindat.org, Native Mercury: www.mindat.org/min-2647.html
- Mindat.org, Ice: www.mindat.org/min-2001.html
- Encyclopaedia Britannica, crystal: www.britannica.com/science/crystal
- Encyclopaedia Britannica, ice: www.britannica.com/science/ice
- GIA, Amethyst Description: www.gia.edu/amethyst-description
- GIA, Citrine Description: www.gia.edu/citrine-description
- Encyclopaedia Britannica, rock (geology): www.britannica.com/science/rock-geology
- GIA, Lapis Lazuli: www.gia.edu/lapis-lazuli
- Encyclopaedia Britannica, lapis lazuli: www.britannica.com/topic/lapis-lazuli
- Mindat.org, Lazurite: www.mindat.org/min-2357.html
- Mindat.org, Unakite: www.mindat.org/min-36075.html
- Mindat.org, Opal: www.mindat.org/min-3004.html
- Encyclopaedia Britannica, opal: www.britannica.com/science/opal
- Encyclopaedia Britannica, obsidian: www.britannica.com/science/obsidian
- Mindat.org, Obsidian: www.mindat.org/min-8519.html
- Mindat.org, Moldavite: www.mindat.org/min-10860.html
- Encyclopaedia Britannica, tektite: www.britannica.com/science/tektite
- Mindat.org, Shungite (1): www.mindat.org/min-11040.html
- Mindat.org, Shungite (2): www.mindat.org/min-55988.html
- Tēzaurs.lv, konkretsioon: tezaurs.lv/konkr%C4%93cija
- Mindat.org, glossaarium: septarian: www.mindat.org/glossary/septarian
- Encyclopaedia Britannica, amber: www.britannica.com/science/amber
- GIA, Amber Description: www.gia.edu/amber-description
- GIA, Pearl Description: www.gia.edu/pearl-description
- Mindat.org, Selenite: www.mindat.org/min-5527.html
- Geology.com, Hobart M. King, “The Streak Test”: geology.com/minerals/streak-test.shtml
- Mindat.org, Hematite: www.mindat.org/min-1856.html
- Mindat.org, Pyrite: www.mindat.org/min-3314.html
- Mindat.org, Quartz: www.mindat.org/min-3337.html
- Mindat.org, Fluorite: www.mindat.org/min-1576.html
- Mindat.org, Gypsum: www.mindat.org/min-1784.html
- Mindat.org, Lapis lazuli: www.mindat.org/min-2330.html
- Mindat.org, Jasper: www.mindat.org/min-2082.html