Lätis vääriskive ei kaevandata, kuid kristalle siin leidub: dolomiidi tühimikes esineb kaltsiidi druuse, Lõuna-Kuramaa juura savides on püriidi konkretsioone ning Vidzeme ja Kuramaa randadesse kuhjavad lained punakasvioletset granaatliiva [1]. Levinumaid mineraale on Lätis umbes 15, peente teradena leidub liivades ja kivimites aga veel mitukümmend mineraali [1]. Meie poe kaltsiit, püriit ja kvarts pärinevad siiski välismaistest leiukohtadest, näiteks Peruust, Indiast ja Brasiiliast [2].
Kas Lätis leidub vääriskive
Läti Rahvusentsüklopeedia ülevaates Läti maavaradest vääriskivimaardlaid ei ole. Seal on nimetatud liiva, savi, dolomiiti, lubjakivi, kipskivi ja turvast, kristalses aluskorras üle 700 m sügavusel on aga rauamaake, mida suure sügavuse tõttu ei kaevandata. Ehetes kasutatavatest materjalidest on ülevaates nimetatud ainult merevaiku ning sedagi on loetud vähe levinud ressursside hulka [3].
Vääriskivimineraale leidub Lätis siiski, kuid ainult väikestena. Põllukivides on sageli näha punakasvioletseid almandiini kristalle ning liivast on leitud ka pisikesi püroobi teri. Ozols lisab, et selged ja läbipaistvad granaadid on ehtekivid [1]. Kuramaa rannikul Pape ja Liepāja juures ning Ventspilsi ja Ovīši vahel on liivas rutiili ja tsirkooni sisaldus suurem, kuid nende asetiste kasutusvõimalused on väikesed [3]. Turmaliininäidise leidmist Läti põllukivist nimetab Ozols suureks õnneks ning kõige levinum turmaliini teisend on must šerl, mida poodides nimetatakse mustaks turmaliiniks [1]. Merevaik ei ole mineraal ning miks seda siiski vääriskiviks nimetatakse, selgitab artikkel Vääriskivid ja poolvääriskivid.
Läti mineraalid ja kivimid: mis on jalge all
Läti kõva kristalse aluskorra kohal lasub kihiline settekate ning aluskorra pind on kirdes umbes 300 m, edelas aga umbes 1900 m sügavusel [4]. Kuidas kivimeid eristada ja kus neid näha, näitab artikkel Kivimite liigid, mineraali ja kivimi erinevust selgitab aga artikkel Mineraal, kivim või kristall.
| Kivim või maavara | Peamine mineraal | Kus kaevandatakse |
|---|---|---|
| Kvartsliiv | kvarts, üle 90 kuni 95 % | näiteks Bāles-Bērziņi maardlas |
| Dolomiit | dolomiit | Ape, Dārzciemsi, Kalnciemsi, Iecava ja teistes maardlates |
| Permi lubjakivi | kaltsiit | Kūmu maardlas Saldusest lõuna pool |
| Lubjatuff (šūnakmens) | kaltsiit | Pellāju-Radzīšu maardlas Vecsaule vallas |
| Kipskivi | kips | Salaspilsi maardlas |
| Liiv ja kruus | kvarts, päevakivid, kivimitükid | suurimad maardlad: Cēre, Kurzeme, Lorupe, Pope IV |
Tabeli andmed on pärit Läti Rahvusentsüklopeediast ja Ozolsi raamatust [1, 3]. Kips on sama mineraal, millest koosneb seleniit, ning selle kohta lugege artiklist Kipskivi ja seleniit Lätis.
Kaltsiit: druusid dolomiidi tühimikes ja lubjatuff
Kaltsiit on lubjakivi ainus mineraal ning Lätis esineb seda mitmel kujul. Ozols nimetab Lõuna-Kuramaa permi lubjakive, mageveelubjakive ja lubjatuffi, liustiku toodud siluri ja ordoviitsiumi lubjakiviveeriseid, sageli fossiilidega, kaltsiidi druuse dolomiitide tühimikes ning tilkekive koobastes, sildade all ja keldrites [1]. Tema raamatus on kaltsiidinäidis pärit Gaujiena lähedalt Dārzciemsi dolomiidikarjäärist ning kavernoossetes dolomiitides kaasneb kaltsiidi kristallidega sageli kirsipunane hematiit [1].
Kaltsiit on pehme, selle kõvadus Mohsi skaalal on 3. Geoloogid tunnevad selle ära romboeedrilise lõhenevuse järgi ja selle järgi, et lahjendatud soolhappes kaltsiit kihiseb [1, 5]. Puhas kaltsiit on värvitu või valge, roosa tooni annab aga mangaani või koobalti lisand [5], seepärast on roosa ka meie mangaani kaltsiit Peruust. Läbipaistva kaltsiidi ehk islandi pao lugu lugege artiklist Viikingite päikesekivi, kõik näidised leiate aga kaltsiidi kategooriast.
Püriit: kassikuld Läti savides
Püriit on kõige levinum sulfiidmineraal ning settekivimites tekib see hapnikuvaeguses, sageli lagunevate orgaaniliste ainete kõrval [6]. Lätis leidub karbonaatsetes aluspõhjakivimites väikesi püriidi druuse, üksikuid kristallikesi ja konkretsioone, suuremad konkretsioonid on aga Lõuna-Kuramaa juura süsteemi mustades savides. Ozolsi raamatus on püriidinäidised pärit Rūjiena lähedalt Ķoņi kruusakarjäärist ja Riia lähiümbrusest Saurieši karjäärist [1]. Läti Rahvusentsüklopeedia mainib püriidi lisandit ka kambriumi liivakivides ja savides [4].
Ozols kirjutab, et algajad arvavad püriiti esimest korda nähes tavaliselt, et see on kuld. Kullast eristavad püriiti suurem kõvadus, rohekasmust kriips ja tüüpilised kristallikujud, näiteks paralleelselt triibutatud tahkudega kuubid. Sarnane on markasiit, mida saab püriidist eristada ainult kristallikuju järgi [1]. Hoidke püriiti kuivas, sest niiskuses võib see oksüdeeruda [6]. Kõvadust saab kivi rikkumata hinnata artikli Mohsi kõvadusskaala nõuannete järgi, poleeritud ja töötlemata püriiti Peruust ning püriidiobeliski Indiast leiate aga püriidi kategooriast.
Tulekivi ja kaltsedon: devoni dolomiitidest Balasta tammini
Tulekivi ja kaltsedon koosnevad nagu kvartski ränidioksiidist. Kaltsedon on peitkristalne kvartsi teisend, mille moodustavad mikroskoopiliste kvartsikiudude põimingud, ning selle kõvadus on 6,5 kuni 7. Lätis leidub kaltsedoni Ülem-Devoni dolomiitides tulekivikonkretsioonide vahekihtides ehk silitsiidikihtides, näiteks Vizla alamjooksul ja Vidaga lähedal Gauja järsul kaldal. Erinevalt tulekivist sisaldavad silitsiidid ka palju karbonaate või savi ning kuni 32 cm paksuseid silitsiidikihte on Lätis leitud ainult kirdeosas Gauja ääres. Need on hallikad ja välimuselt tagasihoidlikud, kuid Vidaga juures leidub neis pisikeste kvartsikristallide druuse [1]. Mõlemad kohad on praegu kaitstavad geoloogilised loodusmälestised, Vidaga dolomiidipaljandid ja Vizla alamjooksu paljandid [7], seetõttu ei tohi neist näidiseid lahti lüüa [8].
Ozols peab võimalikuks, et liustik ja selle sulamisveed tõid Lätti ka värvilisi tulekive Venemaa karboni lubjakividest ning nende pisikesi kilde leidub Gauja madalikel allpool Lejasciemsi. Töödeldud tulekivikilde leitakse Läti eri paikadest kiviaja artefaktidena [1]. Vöödiline kaltsedon ehk ahhaat on Lätis harv leid: Ozolsi raamatus on ahhaat, mille leidis õppekäigul Vidzeme kivisel rannikul üks koolitüdruk [1]. Selle looduskaitseala rannas on nüüd keelatud kive teisaldada ja ära viia [9].
Kas teadsite? Riiast võib leida musti tulekive Lääne-Euroopa kriidikihtidest. Vanasti toodi neid laevadega Riiga ballastina ning leiukohana nimetab Ozols Balasta tammi [1].
Kvarts ja kvartsliiv: kruusakarjäärist klaasini
Kvarts on üks levinumaid mineraale maakoores. See on püsiv, mistõttu teiste mineraalide murenemisel koguneb kvarts liivadesse, liivakividesse ja kvartsiitidesse. Piimvalge soonkvartsi tükke võib leida peaaegu igast kruusakarjäärist [1]. Poodides nimetatakse sellist kvartsi piimkvartsiks ning piimja tooni annavad sellele lugematud pisikesed gaasi- või vedelikulisandid [10]. Lätis võib kvartsi näha soonkvartsina põllukivides ja kruusas, kaltsedoni ja tulekivina dolomiitides ning kvartsliivana [1, 3].
Kvartsliivas on kvartsi üle 90 kuni 95 %, värvi andvaid raua-, titaani- ja kroomioksiide on aga vähe. Selline liiv kuhjus Kesk-Devoni deltatasandikul ja Kesk-Juura jõgedes ning praegu leidub seda Läti kirdeosas Valmiera, Liepa ja Mārsnēni ümbruses ning Kuramaa lõunaosas Dzelda lähedal. Läti Rahvusentsüklopeedia nimetab kaevanduskohana Bāles-Bērziņi maardlat [3]. Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia Keskuse (LVĢMC) 2019. kuni 2021. aasta ülevaates on kvartsliiva maardlad märgitud Valmiera, Cēsise ja Kuldīga piirkonnas ning kvartsliiva kasutatakse peamiselt klaasitööstuses ja metallurgias [11]. Meie poleeritud mäekristallid on pärit Brasiiliast [2], teisi kvartsi teisendeid leiate kvartsi kategooriast.
Merevaik: toodud Sambia poolsaarelt
Läti rannikul leiduv merevaik ei ole tekkinud kohapeal. Läti Rahvusentsüklopeedia kirjutab, et 40 kuni 20 miljonit aastat tagasi kuhjus see suurte jõgede deltadesse praeguse Kaliningradi oblasti alal ning vaigu allikaks olid Rootsi männimetsad. Hiljem kandsid Läänemere ja selle varasemate arengujärkude piki rannikut liikuvad hoovused merevaigutükke põhja poole kuni Läti rannikuni [3]. Ozols kirjutab, et eriti tugev oli see vool Litoriinamere ajal 5000 kuni 7000 aastat tagasi ning Engure ümbruse Litoriinamere setetes on üksikuid merevaiguasetisi [1].
Merevaik on kerge (tihedus umbes 1,1) ja pehme (kõvadus 2 kuni 3). Hõõrudes või kuumutades eraldab see vaigulõhna [1]. Muistsetest merevaigust ehetest Lätis ja merevaigu kohast vääriskivide seas kirjutab artikkel Vääriskivid ja poolvääriskivid.
Kus Lätis mineraale vaadata ja kust näidiseid võtta ei tohi
Läti Rahvusliku Loodusmuuseumi ekspositsioonis “Mineraloogia” on üle 400 mineraali, nende seas ka 18. sajandi Nikolaus von Himseli kogust [12]. Ekspositsioonis “Läti geoloogia” saab tutvuda kivimitega Läti eri kihistikest ning teada saada, kus dolomiite, savisid, kipsi, lubjakive, liiva ja kruusa leidub ja kuidas neid kasutatakse [13]. Devoni kalade fossiile ja kohti, kus neid näha, kirjeldab artikkel Fossiilid Lätis.
Läti Ministrite Kabineti määruses nr 461 on loetletud 173 kaitstavat geoloogilist ja geomorfoloogilist loodusmälestist ning eraldi on kaitse all kõik hiidrahnud, see tähendab rändkivid, mille maapealne maht on 10 m³ või rohkem [7]. Loodusmälestise territooriumil on keelatud tegevused, mis seda kahjustavad või hävitavad, ning maavarade kaevandamine, geoloogilist loodusmälestist on keelatud ka teisaldada. Nii sätestavad Läti Ministrite Kabineti määruse nr 264 punktid 40.1, 40.2 ja 42.1 [8]. Seega ei tohi kaitstavast paljandist näidiseid lahti lüüa ega ära viia. Mõnel alal kehtivad oma reeglid: looduskaitseala “Vidzeme kivine rannik” rannas on keelatud kive kahjustada, lõhkuda ja teisaldada ning kive ja liiva ära viia [9].
Väljaspool eriti kaitstavaid loodusalasid tohib kive oma tarbeks korjata, kui see on eelnevalt maaomanikuga kokku lepitud [14]. Kui soovite külastada töötavat karjääri, leppige kõigepealt kokku ettevõttega. Kui soovite kollektsiooni jaoks loodusliku pinnaga püriiti või kvartsi, näiteks ametüsti, vaadake töötlemata kivide rubriiki, kus näidised on pärit välismaistest leiukohtadest [2].
Korduma kippuvad küsimused
Kas Lätist võib leida vääriskive?
Lätis vääriskive ei kaevandata ning Läti Rahvusentsüklopeedia maavarade ülevaates vääriskivimaardlaid ei ole. Põllukivides on sageli näha punakasvioletseid almandiingranaadi kristalle, randadesse kuhjavad lained granaatliiva ning Kuramaa rannikuliivas leidub pisikesi tsirkooniteri. Merevaik on orgaaniline vääriskivi, mille merehoovused tõid Sambia poolsaarelt.
Milliseid mineraale Lätis leidub?
Levinumaid mineraale on Lätis umbes 15. Dainis Ozolsi raamatus “Läti mineraalid ja kivimid” on kirjeldatud näiteks kvartsi, päevakive, kaltsiiti, dolomiiti, kipsi, püriiti, granaate, kaltsedoni ja tselestiini, peente teradena leidub liivades ja kivimites aga veel mitukümmend mineraali.
Kus Lätis kaevandatakse kvartsliiva?
Läti Rahvusentsüklopeedia nimetab kvartsliiva kaevanduskohana Vidzemes asuvat Bāles-Bērziņi maardlat, LVĢMC 2019. kuni 2021. aasta ülevaates on maardlad märgitud aga Valmiera, Cēsise ja Kuldīga piirkonnas. Kvartsliiva leidub ka Kuramaa lõunaosas Dzelda lähedal ning seda kasutatakse peamiselt klaasitööstuses ja metallurgias.
Kas dolomiit on mineraal või kivim?
Nii mineraal kui ka kivim. Mineraal dolomiit on kivim dolomiidi ainus mineraal. Lätis kasutatavad dolomiidid on Ülem-Devoni settekivimites ning neid kaevandatakse näiteks Ape, Dārzciemsi, Kalnciemsi ja Iecava maardlates. Ape karjääris on dolomiit, nn apiit, suhteliselt jämekristalne.
Kas loodusmälestistest tohib kive võtta?
Ei. Läti Ministrite Kabineti määrus nr 264 keelab loodusmälestise territooriumil seda kahjustavad tegevused ja maavarade kaevandamise ning geoloogilisi loodusmälestisi on keelatud teisaldada. Väljaspool kaitsealasid tohib kive korjata, kui see on maaomanikuga kokku lepitud.
Allikad
- D. Ozols, “Läti mineraalid ja kivimid”, Läti Petroglüüfide Keskus, kirjastus Jungas, 2008 (Läti Looduskaitseameti veebilehel): granaadid, kaltsedon, kaltsiit, kvarts, püriit, turmaliin, merevaik: www.daba.gov.lv/lv/media/1745/download
- frequencies.lv, tootelehed (päritolu): mangaani kaltsiit ja püriit Peruu, püriidi obelisk India, mäekristall, piimkvarts ja oranž kaltsiit Brasiilia; vaadatud 08.11.2026: frequencies.lv/products/mangana-puleti-akmeni-2-3-cm/
- Ģ. Stinkulis, “Läti maavarad”, Läti Rahvusentsüklopeedia (uuendatud 03.02.2025): enciklopedija.lv/skirklis/26079
- Ģ. Stinkulis, “Läti geoloogiline ehitus”, Läti Rahvusentsüklopeedia (uuendatud 28.08.2025): enciklopedija.lv/skirklis/26128
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: kaltsiit (andmed GIA, Mindat, geology.com järgi): frequencies.lv/enciklopedija/kalcits/
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: püriit (andmed GIA, Mindat, geology.com järgi): frequencies.lv/enciklopedija/pirits/
- Läti Ministrite Kabineti määrus nr 461 (14.07.2022) “Kaitstavate geoloogiliste ja geomorfoloogiliste loodusmälestiste määrus”, punkt 1 (mälestised nr 132 ja 133): likumi.lv/ta/id/334009
- Läti Ministrite Kabineti määrus nr 264 (16.03.2010) “Eriti kaitstavate loodusalade üldised kaitse- ja kasutustingimused”, punktid 40.1, 40.2 ja 42.1: likumi.lv/ta/id/207283
- Läti Ministrite Kabineti määrus nr 492 (09.08.2022) “Looduskaitseala “Vidzeme kivine rannik” individuaalsed kaitse- ja kasutustingimused”, punkt 13: likumi.lv/ta/id/334694
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: piimkvarts: frequencies.lv/enciklopedija/piena-kvarcs/
- LVĢMC, “Kopsavilkuma pārskats par derīgo izrakteņu (būvmateriālu izejvielu, kūdras, sapropeļa un dziedniecības dūņu) ieguvi, krājumiem un to izmaiņām”, 2022 (andmed aastate 2019 kuni 2021 kohta), kvartsliiva leht: videscentrs.lvgmc.lv/files/Zemes_dziles/Kopsavilkuma_parskats_2021.pdf
- Läti Rahvuslik Loodusmuuseum, ekspositsioon “Mineraloogia”: dabasmuzejs.gov.lv/lv/ekspozicijas/mineralogija
- Läti Rahvuslik Loodusmuuseum, ekspositsioon “Läti geoloogia”: dabasmuzejs.gov.lv/lv/ekspozicijas/latvijas-geologija
- LV portāls, e-konsultācija nr 36214, 23.05.2025, “Vai publiskajā ārtelpā drīkst lasīt akmeņus” (jurist O. Lauva): lvportals.lv/e-konsultacijas/36214-vai-publiskaja-artelpa-drikst-la…