Kipskivi ja seleniit Lätis: üks mineraal, Salaspilsi maardla ja kipsikristallid

2021. aasta märtsi lõpus vajus Salaspilsi lähedal metsateel maa sisse ja tekkis auk, mis oli keskelt 7 meetrit sügav [1, 2]. Tühimiku tee alla oli uuristanud põhjavesi, mis oli kipskivi lahustanud [1, 2]. Lätis on praktiline tähtsus ainult Ülem-Devoni Salaspilsi kihistu kipskivil [3]. Samast mineraalist, kipsist, koosnevad ka seleniidist lambid ja vardad, kuid meie poe seleniit on toodud Marokost [13].

Kipskivi, kips ja seleniit: mis on mis

Kipskivi on settekivim, mille põhiline mineraal on kips [3]. Kips on vett sisaldav kaltsiumsulfaat CaSO₄·2H₂O ja kõige levinum sulfaatmineraal. Selle nimi tuleb kreeka sõnast γύψος (gypsos), mis tähendab krohvi [4]. Mindat eristab kolme teisendit: läbipaistvaid kristalle nimetatakse seleniidiks, paralleelsetest kiududest agregaate satiinšpaadiks (inglise keeles satin spar) ja tihedat peeneteralist massi alabastriks [4]. Britannica lisab, et kiulisel satiinšpaadil on siidjas läige [5].

Nime “seleniit” seletab Mindat kreeka sõnaga σελήνη, mis tähendab Kuud. See viitab kas mineraali valgetele, kuuvalgust meenutavatele helkidele või valgusele, mis paistab läbi õhukeste kipsiplaatide, mida vanasti kasutati akendes. Mindat kirjutab ka, et sõna “seleniit” on enamasti kipsi sünonüüm, kuigi ajalooliselt nimetati nii just läbipaistvat teisendit [6]. Kaubanduses nimetatakse seleniidiks sageli ka kiulist satiinšpaati [7]. Kuidas kiud annavad lambile siidise kuma ja kuidas seleniiti hooldada, lugege entsüklopeedia seleniidi lehelt ja artiklist Seleniidi lamp.

Kuidas tekkis Läti kipskivi

Kaevandamiseks sobivat kipskivi leidub Lätis Ülem-Devoni Salaspilsi kihistus. See tekkis kuumas ja kuivas kliimas, kui madalate merelaguunide vesi aurustus, soolade kontsentratsioon kasvas ja sadestus kaltsiumsulfaat [8]. Dainis Ozolsi raamatus “Läti mineraalid ja kivimid” öeldakse, et algul sadestus anhüdriit ehk veevaba kaltsiumsulfaat ja alles hiljem võttis see maa sügavuses vett ning kristalliseerus ümber kipsiks [9]. Helesinist anhüdriiti müüakse poodides nime all angeliit ning meie entsüklopeedia järgi muutub ka selle pind niiskuses kipsiks ja jääb matiks [7]. Britannica märgib, et kui anhüdriit muutub kipsiks, suureneb kivimi maht 30 kuni 50 % [5].

Salaspilsi ümbruses on see kihistu 10 kuni 15 m paksune. Kips moodustab umbes poole selle läbilõikest, dolomiitne kips ja kipsine dolomiit veerandi ning ülejäänu dolomiit, dolomiitne mergel ja savi [1]. Salaspilsi kihistus leidub kipsi ainult seal, kus asusid muistsed laguunid: Salaspilsi, Saulkalne ja Saurieši, Jūdaži ja Mālpilsi ning ka Skaistkalne ümbruses [8]. Ozols mainib kipskivi ka Tukumsi ümbruses ja Ida-Vidzemes [9]. Kuidas kipskivi teiste settekivimite hulka sobitub, lugege artiklist Kivimite liigid.

Kipskivimaardlad Lätis

Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia Keskuse (LVĢMC) 2019. kuni 2021. aasta ülevaates on nimetatud kuut teadaolevat kipskivimaardlat: Saurieši, Salaspils, Skaistkalne, Saulkalne, Zvejnieki ja Liepmeži. Salaspilsi kihistu kipskivi on levinud Riia piirkonnas ning Bauska ja Alūksne piirkonnas. Vanim kipskivi uuringute aruanne Läti riiklikus geoloogiafondis on aastast 1944 [3].

Kaks neist on Läti Ministrite Kabinet määranud riikliku tähtsusega maardlateks. Salaspilsi maardla Salaspilsi vallas hõlmab 102,1 ha ja selle kipskivi on ette nähtud kipsitoodete, tsemendi ja viimistlusmaterjalide tootmiseks. Skaistkalne maardla Bārbele, Skaistkalne ja Kurmene vallas hõlmab 174,5 ha ning on ette nähtud tsemendi, ehituskipsi ja viimistlusmaterjalide tootmiseks. 1. jaanuari 2005 seisuga olid Skaistkalne maardla varud peaaegu viis korda suuremad kui Salaspilsi maardlas: vastavalt umbes 22,0 ja 4,5 miljonit kuupmeetrit [10].

Kaevandamine: Saurieši maardla on ammendatud, kipsi kaevandatakse Salaspilsis

Saurieši maardla on täielikult ammendatud ja praegu kaevandatakse kipsi Lätis ainult Salaspilsi maardlas [8]. LVĢMC andmetel kaevandati 2020. aastal 0,16 miljonit ja 2021. aastal 0,17 miljonit kuupmeetrit kipskivi [3, 12] ning suurim kaevandaja oli 2021. aastal SIA “KNAUF” [3]. 2022. aasta ülevaatest on kipskivi välja jäetud, sest kaevandamisandmeid ei olnud esitatud [11], 2023. aastal aga kaevandati 0,16 miljonit kuupmeetrit [12].

Salaspilsi karjääris paljandub kihistu peaaegu vahetult maapinna all. Karušs ja kaasautorid märgivad V. Kuršsi ja A. Stinkule raamatule “Latvijas derīgie izrakteņi” (Läti maavarad, 1997) viidates, et Salaspilsi maardla tootlikus kihis on keskmiselt 87,4 % kipsi [1]. Kaevandamise tõttu on põhjavee taset karjääris alandatud rohkem kui 20 meetrit [1]. Britannica kirjutab, et umbes kolm neljandikku kaevandatud kipsist põletatakse ja kasutatakse ehituskipsi ehk Pariisi kipsi, krohvide ja plaatide jaoks. Põletamata kipsi lisatakse portlandtsemendile, et aeglustada selle tardumist, ning seda kasutatakse ka väetisena ja paberi täiteainena [5].

Kipsikristallid Lätis: kiud, plaadid ja tselestiin

Saurieši karjääris on Ozols kirjeldanud valget, kollakat ja roosat kiulist kipsi ning pruunikaid plaatja kipsi kihte, mis vahelduvad dolomiidi- ja merglikihtidega. Kiuline kips on paralleelsete kristallide agregaat, mis on kasvanud kivimilõhedes, ning eriti kauniks peab Ozols peenkiulisi agregaate, milles nõeljad kristallid on täiesti paralleelsed. Sauriešis leidub ka hallikaspruunide plaatjate kristallide kokkukasvanud rühmi ning kipsi plaatjate kristallide suurim tahk on rööpküliku kujuline [9].

Kiuline kips ongi sama satiinšpaat, millest tavaliselt valmistatakse poodides müüdavaid seleniidivardaid [4, 7]. Meie poe seleniidist vardad, sfäärid ja lambid on pärit Marokost [13] ning Läti kipsi poes ei ole. Kõik seleniidist esemed leiate seleniidi kategooriast, kiulised vardad aga varraste alajaotusest.

Saurieši ja Nāvessala kiulises kipskivis kirjeldab Ozols ka sinakashalle koonusekujulisi tselestiini lisandeid, mis meenutavad naelu. Raamatus on ka foto Saurieši karjäärist pärit püriidi näidisest. Ozols nimetab kipsi üheks parimaks kollektsioonimineraaliks, kuid see nõuab eriti hoolikat käsitsemist [9]. Kipsi kõvadus on 2 [4] ja seda saab küünega kriimustada [14]. Kuidas pehmeid kive hoida, vaadake hooldustabelist.

Karst: miks kipskivi maa sees kaob

Kips lahustub vees hästi: 20 °C juures lahustub liitris vees 2,4 g kipsi ning see lahustub kuni 100 korda kiiremini kui karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi ja dolomiit [1]. Nende kivimite lahustumist ning sellest tekkinud nõgusid, lehtreid ja varinguid nimetavad geoloogid karstiks [15]. Läti keeles tähendab “karsts” ka kuuma, kuid temperatuuriga see termin seotud ei ole: see pärineb Dinaari mägismaalt [15].

Kipsikarsti alad on Lätis Gaujiena ja Allaži ümbruses ning Baldonest Skaistkalneni [16]. Läti Ülikooli geoloog Kristaps Lamsters selgitas, et karstilehtrid tekivad seal, kus kipskivi on maapinna lähedal ja põhjavesi seda lahustab [2]. Lätis täheldatakse neid kõige sagedamini Skaistkalnes, märgib Läti Ülikooli kaasprofessor Ģirts Stinkulis [17]. Salaspilsi karstilehter tekkis 900 m Salaspilsi kipsikarjäärist edelas ja selle ruumala oli vähemalt 45 kuupmeetrit. Teadlased oletavad, et lahustumist kiirendas karjääri tõttu alandatud põhjaveetase, sest siis võib kipsikihti voolata pinnavett, milles sulfaat ei ole veel lahustunud [1]. Salaspilsi karstilehter on 2026. aasta geoobjekt [15].

Kaitstavad loodusmälestised on Skaistkalne karstilehtrid Bauska piirkonnas ja Ezernieki karstilehtrid Allaži vallas [18]. Skaistkalne karstiala on umbes 225 km² suur ja ulatub ka Leetu. Kipskivi tõttu on Salaspilsi kihistu põhjavees seal 1,1 kuni 1,3 g sulfaate liitris. Radadelt saab osa karstilehtreid vaadata ning silmapaistvamatena nimetatakse tavaliselt lehtreid Liepu dobe, Audžu dobe, Kugurdobe ja Lielā Baltā dobe [19]. Loodusmälestise territooriumil on keelatud seda kahjustada ja maavarasid kaevandada [20], seega ärge koguge sealt näidiseid. Värskete karstilehtrite juurde ärge minge: Salaspilsis varises aasta jooksul augu kohale ulatunud maakiht sisse ja auk muutus peaaegu sama laiaks kui tee [1].

Kas teadsite? Kipskiviga on seotud ka Ķemeri väävliallikad. Ozols kirjutab, et vesiniksulfiid tekib seal sügavamal lasuvast kipskivist sulfaate redutseerivate bakterite toimel ning vesiniksulfiidi oksüdeerumisel sadestub allikate väljavoolukohtadesse helekollane väävlimuda [9]. Kaltsiumsulfaatset ja vesiniksulfiidset mineraalvett voolab välja ka Baldones ja Bārbeles [8] ning Bārbele vesiniksulfiidiallikas on kaitstav loodusmälestis [18].

Kui Teid köidab seleniidi sära, vaadake seleniidi lampide kategooriat. Tellimused alates 30 € toimetame Baltimaade pakiautomaatidesse tasuta.

Korduma kippuvad küsimused

Kus Lätis kipskivi kaevandatakse?

Praegu kaevandatakse kipsi Lätis ainult Salaspilsi maardlas ning Saurieši maardla on juba täielikult ammendatud. LVĢMC andmetel kaevandati 2023. aastal 0,16 miljonit kuupmeetrit kipskivi.

Milline on kipskivi koostis?

Põhiline mineraal on kips ehk vett sisaldav kaltsiumsulfaat CaSO₄·2H₂O. Salaspilsi ümbruses moodustab kips umbes poole Salaspilsi kihistu läbilõikest, veerandi moodustavad dolomiitne kips ja kipsine dolomiit ning ülejäänu dolomiit, mergel ja savi. Salaspilsi maardla tootlikus kihis on keskmiselt 87,4 % kipsi.

Kas seleniit ja kips on üks ja sama?

Jah, see on üks mineraal. Mindat nimetab seleniidiks kipsi läbipaistvaid kristalle, satiinšpaadiks kiulist teisendit ja alabastriks tihedat peeneteralist massi. Kaubanduses on seleniit sageli satiinšpaat.

Kus kasutatakse kipskivi?

Enamik kipsist põletatakse ja kasutatakse ehituskipsi, krohvide ja plaatide jaoks. Põletamata kipsi lisatakse tsemendile, et aeglustada selle tardumist. Salaspilsi maardla on ette nähtud kipsitoodete, tsemendi ja viimistlusmaterjalide tootmiseks, Skaistkalne maardla aga tsemendi, ehituskipsi ja viimistlusmaterjalide tootmiseks.

Miks tekivad Lätis karstilehtrid?

Kips lahustub vees kuni 100 korda kiiremini kui lubjakivi ja dolomiit. Kus kipskivi on maapinna lähedal, uuristab põhjavesi tühimikke ja nende kohal vajub maa sisse. Kõige sagedamini täheldatakse karstilehtreid Skaistkalnes, kuid neid leidub ka Allaži ja Salaspilsi ümbruses.

Allikad

1. J. Karušs, P. Džeriņš, K. Lamsters, J. Ješkins, Ģ. Stinkulis, “Limitations in detectability of air-filled gypsum karst cavity by electrical resistivity tomography: a case study from the Baltic Devonian sedimentary basin”, Estonian Journal of Earth Sciences, 72(2), 2023: doi.org/10.3176/earth.2023.84
2. LSM.lv, 29.03.2021, “Salaspilī izveidojusies karsta kritene: iegruvums uz meža ceļa” (LU asoc. prof. K. Lamsters): www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/salaspili-izveidojusies-karsta-krit…
3. LVĢMC, “Kopsavilkuma pārskats par derīgo izrakteņu ieguvi, krājumiem un to izmaiņām (2019.-2021. gads)”, kipskivi leht: videscentrs.lvgmc.lv/files/Zemes_dziles/Kopsavilkuma_parskats_2021.pdf
4. Mindat.org, “Gypsum”: www.mindat.org/min-1784.html
5. Encyclopaedia Britannica, “gypsum”: www.britannica.com/science/gypsum
6. Mindat.org, “Selenite” (nime päritolu ja tähendus): www.mindat.org/min-5527.html
7. FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: seleniit, angeliit, tselestiin (andmed GIA, Mindat, geology.com järgi): frequencies.lv/enciklopedija/selenits/
8. Ģ. Stinkulis, “derīgie izrakteņi Latvijā”, Läti Rahvusentsüklopeedia (uuendatud 03.02.2025): enciklopedija.lv/skirklis/26079
9. D. Ozols, “Latvijas minerāli un ieži”, Latvijas Petroglifu centrs, 2008 (Läti Looduskaitseameti veebilehel): kips, tselestiin, väävel, evaporiidid: www.daba.gov.lv/lv/media/1745/download
10. Läti Ministrite Kabineti määrus nr 321 (08.05.2012) “Noteikumi par valsts nozīmes derīgo izrakteņu atradnēm” (riikliku tähtsusega maardlad), punkt 1.1 (kehtiv): likumi.lv/ta/id/247498
11. LVĢMC, “Kopsavilkuma pārskats” 2022. aasta kohta (märkus kipskivi andmete kohta): videscentrs.lvgmc.lv/files/Zemes_dziles/Kopsavilkuma_parskats_2022.pdf
12. LVĢMC, “Kopsavilkuma pārskats par derīgo izrakteņu ieguvi, krājumiem un to izmaiņām (2020.-2023. gads)”, 2024: videscentrs.lvgmc.lv/files/Zemes_dziles/Kopsavilkuma%20p%C4%81rskat…
13. frequencies.lv, seleniidi toodete lehed, näiteks “Seleniidi lamp 37cm 3,5kg” ja “Seleniidi vardad +8-10cm” (päritolu: Maroko), vaadatud 08.11.2026: frequencies.lv/products/selenita-lampa-37cm-35kg/, frequencies.lv/products/selenita-stieni-8-10cm-3/
14. Encyclopaedia Britannica, “Mohs hardness”: www.britannica.com/science/Mohs-hardness
15. LSM.lv, 23.01.2026, “Par 2026. gada ģeovietu izraudzīta Salaspils karsta kritene”: www.lsm.lv/raksts/dzive-stils/vide-un-dzivnieki/23.01.2026-par-2026…
16. Läti Ülikool, “Resursu izvietojums”: kipskivi ja lubjakivi levikualad Lätis (V. Zelčs raamatu “Latvijas zemes dzīļu resursi”, 1997 järgi): www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/projekti/vpp/mali_latvija…
17. LSM.lv, 17.02.2026, “Labi, ka bez cietušajiem. Kā izveidojās Salaspils karsta kritene un citas līdzīgas vietas Latvijā?” (Ģ. Stinkulis, A. Dēliņa): www.lsm.lv/raksts/dzive-stils/vide-un-dzivnieki/17.02.2026-labi-ka-…
18. Läti Ministrite Kabineti määrus nr 461 (14.07.2022) “Kaitstavate geoloogiliste ja geomorfoloogiliste loodusmälestiste määrus”, punkt 1: likumi.lv/ta/id/334009
19. Läti Looduskaitseamet, “Geoloogiline loodusmälestis Skaistkalne karstilehtrid”, kirjeldus (ülevaatajad A. Markots ja A. Dēliņa, 2015): www.daba.gov.lv/lv/media/4518/download
20. Läti Ministrite Kabineti määrus nr 264 (16.03.2010) “Eriti kaitstavate loodusalade üldised kaitse- ja kasutustingimused”, punkt 40: likumi.lv/ta/id/207283