Õnnevalamine ja uusaasta traditsioonid Lätis

Õnnevalamine ja teised uusaasta traditsioonid Lätis

Juba 1839. aastal kirjutas ajaleht “Latviešu Draugs”: “Üsna palju jandi käib õnnevalamisega, kus sulatatud vahale ehk tinale omistatakse prohvetite väge” [1]. Komme on elus tänapäevani, ainult plii asemel valatakse nüüd sageli vaha: alates 1. märtsist 2018 ei tohi pliid Euroopa Liidus üldsusele müümiseks turule lasta [3][4][5].

Kuidas varem õnne valati: tina, plii, vaha ja vari seinal

Eri piirkondade üleskirjutustes on võte sarnane. Vana-aastaõhtul või uusaastaööl sulatati väikeses nõus või lusikas tulel tina, pliid või vaha ja valati kiiresti külma vette, kus sulam tardus mingiks kujuks [1][10]. Rēzeknes on kirjas, et sulamit võib valada ka liivale [1]. J. ja B. Krēsliņši folkloorikogus on öeldud, et noored sulatasid vanu tinalusikaid, nööpe ja pliid [10].

1927. aastal kirjutasid Riia 6. algkooli õpilased üles, et enne valamist tuleb hüüda selle inimese nimi, kellele õnne valatakse [10]. Sabiles valati õnne uusaastaööl kella üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel [10]. Valatud kujundit hoiti tule vastu ja vaadeldi selle varju seinal [10], sest nagu Plāņis kirja pandud uskumuses öeldakse, “ainult sellest saab aru, mis välja tuli” [1].

Latgales on kirjas, et uusaastat vastu võttes ütlesid inimesed: “Tuleb minna sauna ja pesta maha vana aasta pori, et uuel aastal oleks parem elu”. Õhtul valati õnne ja neisse õnnedesse “usuti ka tõsiselt” [1].

Mida tähendavad õnnevalamise kujundid

Tähendused erinevad piirkonniti, kuid õpilaste ja folkloorikogujate nimekirjades korduvad sarnased kujundid. Need on uskumused, mitte ennustused.

Kujund	Mida see tähendas uskumustes	Kus või millises kogus üles kirjutatud
Võti	majapidamist	Rencēni [10]
Nõel	rätsepat või õmblejat	Rencēni, Ance [10]
Haamer	seppa	Riia, Rencēni, Ance [10]
Sõrmus või altar	abielu	Ance, Jelgava õpetajate instituudi kogu [10]
Kroon	tütre abiellumist samal aastal	Mērdzene [1]
Raha	tulu või kaupmeest	Rencēni, Ance [10]
Laev	laevnikku	Rencēni [10]
Rehepeksumasin	rikast aastat	J. Krūmiņši kirjeldus [10]
Kirst või rist	surma	Nīca, Snēpele, Valgunde [1], Riia [10]

Paljud tähendused puudutavad tulevast ametit: Rencēni nimekirjas tähendab naaskel kingseppa, tünn püttseppa või õllepruulijat, latern aga plekksepa ehk klempnerit [10]. Tähendused ei ole kõikjal samad: Rencēni õpilased tõlgendasid kukke kellalööjana, Ance õpilased aga õpetajana [10]. Valatud kujundit sai tõlgendada mitut moodi, seetõttu on J. Krūmiņši kirjelduses öeldud, et õnne mõistmiseks “on vaja tarka pead” [10].

Teised uusaasta ennustused ja uskumused

Õnnevalamine on vaid üks aastavahetuse ennustamisviisidest. Läti Rahvusentsüklopeedia artiklis kirjutab Aīda Rancāne, et 12 päeva pärast jõule nimetatakse pühaõhtuteks, mil mõistatatakse, lauldakse, räägitakse muinasjutte ja ennustatakse [11]. Uusaasta langeb just sellesse aega.

Taldrikute tõstmine. Džūkstes pandi taldrikute alla mitmesuguseid esemeid: kes tõstab võtme, saab peremeheks, kes krooni, abiellub, kes kaseoksa, see saab vitsa [1].
Tuhvli viskamine. Sulased viskasid tuhvlit üle õla, neiud aga lõid seda jalaga vastu ust. Kui see kukkus ninaga ukse poole või õue poole, oodati kodust lahkumist või abiellumist [10].
Herned. Paljudes kohtades usuti, et vana-aastaõhtul tuleb süüa herneid, et uuel aastal ei peaks nutma, kuid näiteks Vecmokases ja Mālpilsis on kirjas vastupidine: herneid süües tulevat palju nutta [1].
Kalasoomused rahakotis. Usuti ka, et raha jätkub terveks aastaks, kui vana-aastaõhtul või uusaastal süüa kala ja panna soomused rahakotti [1].
Pudelikael ja nõel. Doles istuti uusaastaööl pudelikaela otsas ja aeti niiti nõela, samal ajal kui teised püüdsid istujat igati ehmatada, et ta ümber kukuks. Kellel see õnnestus, sellel pidi aasta tulema õnnelik [1].
Ķekatas. Puzes on kirja pandud, et vana-aastaõhtul käidi ka maskikäigul ehk ķekatas, Latgales aga käidi “mustlastena” uusaastast kolmekuningapäevani [1].

Õnnevalamist on tehtud ka Läti Etnograafilise Vabaõhumuuseumi talveüritusel: Läti Rahvusentsüklopeedias on foto muuseumi 26. detsembri 2012. aasta talveballilt allkirjaga “Õnnevalamine ehk ennustamine” [11].

Miks pliikomplekte ei tohi ELis enam tarbijatele müüa

Euroopa Komisjoni 19. juuli 2016 määrusega (EL) 2016/1179 klassifitseeriti plii Euroopa Liidus 1.A kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks. Massiivse plii (osakeste läbimõõt 1 mm või suurem) suhtes kohaldatakse üldist kontsentratsioonipiiri 0,3 %, pliipulbrile kehtestati aga spetsiifiline kontsentratsioonipiir 0,03 %. Määrust kohaldatakse alates 2018. aasta 1. märtsist [2].

Euroopa Komisjoni 30. augusti 2017 määrusega (EL) 2017/1510 lisati plii REACH-määruse XVII lisa 5. liitesse, samuti alates 2018. aasta 1. märtsist [3]. Selle loetelu suhtes kehtib XVII lisa 30. kanne: neid aineid ei tohi turule lasta ega kasutada üldsusele müümiseks ei ainetena, muude ainete koostisosadena ega segudes, kui nende kontsentratsioon on võrdne kontsentratsioonipiiriga või sellest suurem; massiivse plii puhul on see 0,3 % [2][4]. Kutselistele kasutajatele tarnitava plii pakendil peab olema märge “Ainult kutselistele kasutajatele” [4]. Määrus on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides, sealhulgas Lätis [3].

Soome ohutus- ja kemikaaliagentuur Tukes selgitas 2018. aasta märtsis, et just määrusega (EL) 2017/1510 on alates märtsi algusest keelatud pliid tarbijatele turule lasta [5]. Saksamaa tarbijate ajakiri ÖKO-TEST kirjutab, et kõik pliivalamise komplektid ületavad 0,3 % piiri mitmekordselt, mistõttu ei ole neid alates 2018. aastast ELis enam võimalik osta [8].

Põhjuseks on ohutus. Stiftung Warentest selgitab, et pliid kuumutades tekivad mürgised aurud, mida sisse hingatakse. Plii satub kujukestelt kätele, väikesed lapsed kipuvad kujukesi suhu panema ning vedela metalli pritsmed võivad põhjustada raskeid põletusi [9].

Kas teadsite? Soomes on sama tava uusaasta “tina” valamine. Tukes hoiatas 2017. aasta detsembris, et traditsioonilises Soome uusaasta tinas võib olla üle 95 % pliid, ning soovitas valada mesilasvaha või suhkrut [6][7].

Kui kodus on veel vana pliikomplekt, ärge seda sulatage. ÖKO-TEST kirjutab, et pliist kujukesi ei tohi visata olmeprügisse, kuna need on ohtlikud jäätmed [8].

Õnnevalamine vahast ja muud ohutumad võimalused

Vaha kasutamine õnnevalamisel ei ole uus. Raunas on kirjas, et õnne valatakse “nii pliist kui ka vahast”, Mērdzenes aga otsiti vahakujundist krooni [1]. LSM.lv autor riivis 2021. aastal parafiini küünlast ja sulatas selle metallanumas [12].

Valmistage ette kauss jääkülma veega, lusikas, küünal, küünlajäänused ja ajaleht laua kaitseks [8].
Tukes peab kõige ohutumaks mesilasvaha sulatamist veevannis [6]. ÖKO-TEST soovitab küünlajäänused eelnevalt veevannis sulatada ja jääkuubikuvormis väikesed tükid valmis teha, vana-aastaõhtul aga hoida tükikest lusikal küünlaleegi kohal [8].
Kui vaha on sulanud, valage see kiiresti vette, hoides lusikat otse vee kohal. Ärge kastke lusikat vette, muidu tardub vaha selle külge [8].
Võtke kujund välja ja vaadake seda igast küljest. LSM.lv autor märkas, et tagurpidi pööratud kujund näeb välja palju ebatavalisem [12]. Hoidke seda küünla vastu ja vaadelge selle varju seinal, nagu tehti vanasti [1][10].

Kuum vaha võib põletada, seepärast sulatab ja valab lastele vaha täiskasvanu. Kui vaha süttib, ei tohi seda veega kustutada [6]. Kui valite suhkru, hoiatab Tukes, et kuum suhkur põletab tugevalt, ning soovitab hoida läheduses ämbrit veega ja tulekustutusvahendit [6].

Tinakomplekti puhul kontrollige koostist. Stiftung Warentest kirjutab, et täiesti pliivaba on ainult puhas ehk toidutina, kuid kujukeste valamiseks mõeldud tinas on tavaliselt samuti pliid; lastele soovitab see küünlavaha [9]. Ilma kuumuseta saab hakkama munavalgega: Arvīds Aizsilsi kogus on kirjas, et õnne valati ka munaga, valades eraldatud munavalge külma vette [10].

Vana-aastaõhtu kodus: küünlad, peegel ja kristallisümbolid

Vanaaegse õnnevalamise jaoks oli vaja tuld, mille kohal sulatada, ja valgust, mille käes varju vaadelda. Tänapäeval piisab mõlemaks teeküünlast kindlas küünlaaluses, näiteks mõnes seleniidist küünlaaluses või meie teistes küünlaalustes. Küünlavalgel seleniit helendab õrnalt ning selle nimi pärineb kreeka sõnast, mis tähendab “Kuu” [13].

Valge, siidiselt helendav seleniidi tükk, mille nimi pärineb kreeka sõnast "Kuu"

Ennustamisel kasutati ka peegleid. Vana-aastaõhtu uskumuste järgi vaadati peeglisse kolme küünla valgel [12], poleeritud obsidiaani aga kasutati muistsel ajal peeglina [13]. Kuidas ennustati kristalli ja musta peegli abil Elizabeth I ajal, sellest lugege artiklist Kristallkuulide ajalugu.

Šmitsi kogus on uusaasta ennustused jagatud teemade järgi: saak, kosilased, surm ja ilm, toiduga seotud uskumustes aga räägitakse palju rahast [1]. Kristallikogukonnas on sarnastel teemadel omad sümbolid: tsitriin sümboliseerib optimismi ja küllust, roosa kvarts armastust ja õrnust, aga aventuriini seostatakse traditsiooniliselt õnne ja rahuliku kasvuga. Mäekristall on kristallitraditsioonis selguse sümbol [13]. See on sümboolika, mitte lubadus.

Jaanuari sünnikuu kivi on granaat, seetõttu sobib väike poleeritud granaat kingituseks jaanuaris sündinule; kogu nimekirja leiate artiklist Sünnikuu kivid [13]. Kui soovite vana-aastaõhtul üles märkida järgmise aasta tähtsamad päevad, saab Kuu faaside kalendrisse 2027 märkida kuni 8 kuupäeva kuldse ringi ja kirjega [13].

Korduma kippuvad küsimused

Mis on õnnevalamine?

Õnnevalamine on vana komme ennustada tulevikku vana-aastaõhtul ja uusaastaööl. Sulatatud tina, pliid või vaha valatakse külma vette ning saadud kujundi või selle seinale langeva varju järgi püütakse ära arvata, mida toob järgmine aasta. See on traditsioon ja pühademäng, mitte ettekuulutus.

Miks pliid õnnevalamiseks enam ei müüda?

Alates 1. märtsist 2018 ei tohi pliid ELis üldsusele müümiseks turule lasta ainena ega segus, kui massiivse plii sisaldus on 0,3 % või rohkem. Selle määrab REACH-määruse XVII lisa 30. kanne koos Euroopa Komisjoni 30. augusti 2017 määrusega (EL) 2017/1510, mis lisas plii selle lisa 5. liitesse. Seetõttu, nagu kirjutab ÖKO-TEST, ei ole pliivalamise komplekte ELis enam müügil.

Millest valada õnne, kui pliid pole?

Tukes ja ÖKO-TEST soovitavad mesilasvaha või küünlavaha. Võib kasutada ka puhast ehk toidutina, kuid kujukeste valamiseks mõeldud tinas on tavaliselt samuti pliid. Ilma kuumuseta saab kasutada munavalget, mida valatakse külma vette.

Mida tähendavad õnnevalamise kujundid?

Tähendused erinevad piirkonniti. Folkloorikirjapanekutes tähendab võti majapidamist, sõrmus abielu, nõel rätsepat või õmblejat, aga kirst või rist surma. Need on uskumused, mitte ennustused.

Millal valatakse õnne?

Õnne valatakse tavaliselt vana-aastaõhtul või uusaastaööl. Sabiles on kirjas, et õnne valati kella üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel öösel.

Mida teha vanade pliist kujukestega?

Ärge neid sulatage ega andke lastele. ÖKO-TEST kirjutab, et pliist kujukesi ei tohi visata olmeprügisse, kuna need on ohtlikud jäätmed. Küsige vastuvõtukoha kohta oma jäätmekäitlejalt.

Õnnevalamine ja teised uusaasta traditsioonid Lätis