Lätis ei ole ühtegi vulkaani ja kõvad kristalsed kivimid, millel kõik muu lasub, algavad alles 300 kuni 1900 meetri sügavusel [1]. Siiski võib graniiti, gneissi ja kvartsiiti leida peaaegu igal põllul: liustik tõi kivid Skandinaaviast, Läänemere põhjast ja Eestist ning külmakerge tõstab neid igal kevadel tasapisi pinnale [2]. Geoloogid jagavad kõik kivimid kolme suurde rühma ja igaüht neist saab Lätis oma silmaga näha.
Kivim ja mineraal: mis on vahe
Läti Rahvusentsüklopeedia määratleb kivimit kui kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumit ehk mineraaliagregaati, mis on tekkinud geoloogiliste protsesside käigus ja moodustab iseseisva keha [3]. Mineraal on üks keemiline aine, millel on oma kristallvõre, näiteks kvarts või päevakivi, graniit aga koosneb peamiselt kvartsist ja päevakivist, millele lisandub veidi vilgukivi ja amfibooli [4]. Miks on lasuriit kivim, obsidiaan aga klaas, lugege artiklist Mineraal, kivim või kristall.
Päritolu järgi jagatakse kivimid kolme rühma [3]:
- tardkivimid tekivad sulanud silikaatse massi ehk magma kristalliseerumisel;
- settekivimid tekivad Maa pinnal teiste kivimite murenemissaadustest;
- moondekivimid tekivad, kui juba olemasolevad kivimid maakoores ümber kristalliseeruvad, näiteks sügavustes valitseva rõhu ja temperatuuri mõjul [5].
Rühmade vahel on ka üleminekulisi kivimeid [3]. Läti Ülikooli kaasprofessor Ģirts Stinkulis märgib, et Lätis leiduvaid kive saab täpsemalt jagada vähemalt 200 liigiks [2].
Tardkivimid: graniit, gabro, basalt ja obsidiaan
Tardkivimeid liigitatakse esmalt selle järgi, kus magma tardus. Süvakivimid ehk intrusiivkivimid jahtuvad maapinna all aeglaselt, mistõttu neis kasvavad suured kristallid: sellised on graniit, dioriit, gabro ja peridotiit. Purskekivimid ehk efusiivkivimid tarduvad pinnal kiiresti ning nende kristallid on pisikesed või ei teki üldse. Nii tekivad basalt, rüoliit, pimss ja obsidiaan [6, 7].
Teine tunnus on värvus. Läti Ülikooli kivimimäärajas on märgitud, et happelistes ehk heledates süvakivimites, näiteks graniidis, on tumedaid mineraale 0 kuni 15 %, aluselistes kivimites aga 46 kuni 85 % [7]. Kooliülesannetes mõeldakse tumeda jämedateralise kivimi all tavaliselt gabrot. See on plagioklaasist ja pürokseenist koosnev tume süvakivim, mis on koostiselt sarnane basaldiga, kuid jämedamateraline, sest jahtus aeglasemalt [8].
Graniidid, eriti suurte ümarate päevakivikristallidega rabakivigraniidid, on Läti levinumate põllukivide hulgas. Dainis Ozolsi raamatus “Läti mineraalid ja kivimid” öeldakse, et liustik tõi need siia 12 kuni 15 tuhat aastat tagasi: punased Ahvenamaalt, pruunikad Viiburi rabakivimassiivist Kagu-Soomes ja Venemaa piiriäärsel alal [23] ning roosakad Lääne-Soome rannikult [5]. Labradoriidiks nimetatakse ka kivimit: Ozols kasutab seda nime musta labradoriitanortosiidi kohta, milles helgivad sinakad laigud ja mis on populaarne viimistluskivi [5]. Mineraal labradoriit on aga plagioklaas-päevakivi [9].
Obsidiaan on tavaliselt purskekivim, mis jahtus nii kiiresti, et aatomid ei jõudnud kristallvõreks korrastuda, mistõttu see on vulkaaniline klaas. Mõnest miljonist aastast vanem obsidiaan on haruldane, sest murenemine, kuumus ja muud protsessid lagundavad või muudavad klaasi suhteliselt kiiresti [10]. Ka Dalmaatsia jaspis on tegelikult tardkivim, mikrograniit, apliit või rüoliit mustade amfiboolitäppidega, mitte jaspis [9].
Settekivimid: liivakivi, dolomiit, lubjakivi ja kipskivi
Settekivimeid jagatakse kolme rühma. Purdkivimid tekivad teiste kivimite kildudest ja teradest: sellised on liivakivi, aleuroliit, konglomeraat ja brekša. Keemilised settekivimid, näiteks kivisool, tulekivi, osa lubjakividest ja dolomiitidest, sadestuvad lahusest. Organogeensed settekivimid tekivad taimede ja loomade jäänustest: sellised on kriit, kivisüsi, turvas ja ka osa lubjakive [7, 11].
Kogu Lätis lasub kristalsel aluskorral settekate, mille vanus ulatub Ediacara ajastust kvaternaarini [1]. Paljudes jõgede kaldapaljandites on näha Kesk- ja Ülem-Devoni kivimeid. Ērgļu (Ērģeļu) kaljudel Gauja kaldal, umbes 5 km Cēsisest põhja pool, paljanduvad 1,3 km pikkusel katkematul lõigul Kesk-Devoni Gauja kihistu liivakivid, mis on tekkinud deltatasandiku kiiretes veevooludes [1]. Ülem-Devoni dolomiidid sadestusid algselt madalates meredes kaltsiumkarbonaadina ja muutusid hiljem magneesiumi sisaldavate lahuste mõjul dolomiidiks. 2015. aastal kaevandati dolomiiti 27 maardlas [12].
Ülem-Devoni Salaspilsi kihistus leidub kipskivi. See tekkis kuumas ja kuivas kliimas, kui madalate merelaguunide vesi aurustus ja sadestus kaltsiumsulfaat [12]. Samast mineraalist, kipsist, koosneb ka seleniit [9]. Lubjakivi koosneb peamiselt mineraalist nimega kaltsiit. Lätis leidub ka jääajajärgseid allikalubjakive ja nende tihedat teisendit nimetatakse lubjatuffiks (läti keeles šūnakmens) [5, 12]. Allaži lubjatuffist on rajatud Riia Vennaskalmistu ansambel [5].
Kipskivi saab küünega kriimustada, kuid tulekivi on nii kõva, et kriimustab klaasi [7]. Devoni kaladest Läti liivakivides lugege artiklist Fossiilid Lätis.
Moondekivimid: gneiss, marmor, serpentiniit ja lasuriit
Moondekivimeid jagatakse välimuse järgi kahte rühma. Kihilistel moondekivimitel on vöödiline või kihiline välimus, näiteks gneissil, fülliidil ja kristalsel kiltkivil. Massiivsetel moondekivimitel kihte ei ole, sellised on marmor, kvartsiit ja sarvkivi [7, 13].
Kivim võib muutuda mitmes järgus: regionaalmoonde käigus muutub savikiltkivi järk-järgult katusekiltkiviks, seejärel fülliidiks, kristalseks kiltkiviks ja lõpuks gneissiks, graniit aga võib kuumuse ja rõhu mõjul muutuda graniitgneissiks [14]. Marmor tekib lubjakivist, kui selle kaltsiit kristalliseerub ümber omavahel kokku kasvanud kristallideks [15]. Ka Picasso jaspis on moondunud lubjakivi ehk marmor, mitte jaspis [9].
Lätis leidub moondekivimeid nii sügaval maa all kui ka põldudel. Aluskorras on ülekaalus gneissid, migmatiidid ja amfiboliidid [1] ning Ozols kirjutab, et gneissid ja graniitgneissid moodustavad suurema osa Läti põllukividest. Need kivimid tõi siia liustik Fennoskandiast ja need tekkisid umbes 2 kuni 3 miljardit aastat tagasi muistsete mäestike all kuni 15 km sügavusel. Gneissi eristab graniidist ebaühtlane ehitus: selles on kihte või vööte [5].
Ka lapis lazuli, mida poodides nimetatakse lasuriidiks, on moondekivim [13]. Britannica andmetel leidub seda tavaliselt kristalses lubjakivis, see tekib kontaktmoonde käigus ja tähtsaimad kaevandused asuvad Afganistani kirdeosas Badahšanis [16]. Serpentiniit on rohekas kivim, mida moodustavad serpentiini rühma mineraalid [7]. Serpentiini kiuline teisend krüsotiil on üks asbesti liike, seepärast ärge saagige ega lihvige sellist kivi kodus [9].
Kvartsiit: liivakivi, mis on muutunud üheks vastupidavaimaks kivimiks
Kvartsiit on moondekivim, mis koosneb peaaegu täielikult kvartsist. See tekib, kui kvartsirikas liivakivi muutub kuumuse ja rõhu mõjul: liivaterad ja neid siduv tsement kristalliseeruvad ümber tihedalt kokku kasvanud kvartsi võrgustikuks. See on üks vastupidavamaid kivimeid Maa pinnal [17]. Ozols kirjutab, et alguses tekib kvartsiitliivakivi, milles terad on veel vähe muutunud, kuid moonde tugevnedes poorid peaaegu kaovad ja tekib tihe kvartsiit [5].
Kvartsiiti ei tasu segi ajada kvartsiga: kvarts on mineraal, kvartsiit aga kvartsiteradest koosnev kivim. Liivakivist eristab seda murdumise viis. Kvartsiit on nii vastupidav, et murdub läbi terade, mitte mööda nende piire, ning selle kõvadus Mohsi skaalal on umbes 7. Tavaliselt on see valge või hall, kuid raud värvib selle roosaks, punaseks või violetseks [17]. Tihe kvartsiit on massiivne, kõva ja habras ning lõhestamisel tekivad teravad killud ja karpjas murd [5].
Lätis leiate kvartsiiti põllukivide ja veeriste hulgast. Ozols mainib Jotnia liivakive ja kvartsiite, mis on levinud Skandinaavias, Karjalas ja Läänemeres, ning Lätisse tõi need liustik. Tema raamatus on kvartsiidi näidis Dīriķi karjäärist Ramata vallast. Mereäärsete piirkondade kivikuhjatistes, näiteks Kaltenes ja Ainaži lähedal, leidub ainult vastupidavaid kivimeid: gneisse, graniitgneisse, graniite ja kvartsiite [5]. Kas kvartsiiti ja teisi kvartsi sisaldavaid kivimeid sobib panna kerisesse, lugege artiklist Saunakivid.
Suur osa kividest, mida müüakse aventuriini nime all, on tegelikult kvartsiit [17]. Rohelise aventuriini värvuse annavad kroomi sisaldava vilgukivi fuksiidi liistakud, punasele aventuriinile annavad punakaspruuni tooni aga hematiidi või götiidi lisandid [9]. Kõiki teisendeid vaadake aventuriini kategoorias.
Kas teadsite? Napoleoni sarkofaag Pariisis Invaliidide kodu kuplikirikus on raiutud punasest Šokša kvartsiidist, mis on kaevandatud Äänisjärve kaldalt Karjalas. Esimesed näidised jõudsid Pariisi nime all “antiikpunane porfüür”, kuid geoloog Pierre Louis Antoine Cordier tegi kindlaks, et see pole porfüür, vaid moondunud liivakivi [18].
Kus kivimeid Lätis näha saab
Läti Ministrite Kabineti kehtivas 2022. aasta määruses nr 461 on loetletud 173 kaitstavat geoloogilist ja geomorfoloogilist loodusmälestist ning eraldi on kaitse all kõik hiidrahnud [19].
- Liivakivi: Ērgļu (Ērģeļu) kaljud Gauja kaldal Cēsise lähedal ja Dauda juga Sigulda piirkonnas, mis on tekkinud üle Ülem-Devoni Amata kihistu liivakivide, mille tsemendiks on kaltsiit ja dolomiit. Ežurgu kaljudel Vidzeme rannikul paljanduvad Kesk-Devoni Burtnieki kihistu settekivimid [1, 19].
- Dolomiit: Jaunžagatu järsak Vireši vallas, kus Devoni Daugava kihistu dolomiidiplokk on kaldunud 58 kuni 60 kraadise nurga alla [1, 19].
- Tard- ja moondekivimid: põllukivid. Suurim põllukivide kogum Lätis asub Riia lahe läänerannikul Kaltene ja Roja vahel [12] ning Kaltene rannamoodustised on kaitstav loodusmälestis [19]. Läti suurim on Nīcgale hiidrahn, mille maapealne maht on 170 kuupmeetrit [2].
- Kõik rühmad ühes kohas: Läti Rahvusliku Loodusmuuseumi püsinäitusel “Läti geoloogia” saab tutvuda kivimitega Läti eri kihistikest, näitusel “Dünaamiline geoloogia ja kivimid” on aga iseloomulikumad kivimite ja meteoriitide näidised [20, 21].
Loodusmälestise territooriumil on keelatud tegevused, mis seda kahjustavad või hävitavad. Geoloogilisele loodusmälestisele ei tohi kirjutada, joonistada ega graveerida ning seda ei tohi teisaldada [22]. Hiidrahnud, mille maapealne maht on 10 või enam kuupmeetrit, on kaitstud koos neid ümbritseva 10 meetri laiuse vööndiga [19]. Koguge kollektsiooni jaoks näidiseid ainult väljaspool kaitstavaid alasid, näiteks veeriseid põlluservalt maaomaniku teadmisel, või valige töötlemata kive, mille looduslik pind on näha.
Kas teadsite? Lätis on ka Dobele astrobleem, mida Läti Rahvusentsüklopeedia kirjeldab kui boliidi löögikraatrit. Struktuuri läbimõõt on 3,5 kuni 4 km, selle keskosas on Kesk-Devoni kivimid kerkinud 450 meetri võrra, kuid struktuuri vanuse kohta on andmed endiselt vastuolulised [1].
Kuidas kivimit välimuse järgi määrata
V. Segliņši määraja järgi on esimene samm selgeks teha, millisesse kivimirühma proov kuulub, ja seda tehakse kihilisuse ning terade suuruse järgi. Tabelis on toodud selle määraja lihtsustatud tunnused [7].
| Mida näete | Kõige tõenäolisem kivimirühm |
|---|---|
| Ühtlased tasaste pindadega kihid, liiva-, savi- või kruusaterad | Settekivim |
| Terved karbi-, lehe- või luujäljendid | Settekivim |
| Kristalle saab kergesti kriimustada või murda | Settekivim |
| Erisuunalised kristallid kõvas kivimis | Tardkivim |
| Klaasjas välimus, tihe ja kõva nagu aknaklaas | Tardkivim |
| Mulliline, poorne, justkui vahustatud | Tardkivim |
| Murdunud, deformeerunud või kurrutatud kihid | Moondekivim |
| Lamedad, paralleelsed kristallid, näiteks vilgukivi, või palju granaate | Moondekivim |
Punased terakesed põllukivis võivad olla granaat almandiin: Ozolsi raamatus on mainitud, et pegmatiitgraniiti kaunistavad peaaegu alati punased almandiiniterad [5]. Leide on mugav võrrelda poleeritud kividega, sest siledal pinnal on terade muster paremini näha. Kivid ei ole mänguasjad: kui kodus on väikesed lapsed, hoidke pisikesi kivikesi neile kättesaamatus kohas, sest kuni 3-aastased lapsed võivad need alla neelata.
Korduma kippuvad küsimused
Millised on kivimite liigid?
Päritolu järgi jagatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid (graniit, basalt, obsidiaan), settekivimid (liivakivi, lubjakivi, dolomiit) ja moondekivimid (gneiss, marmor, kvartsiit).
Mis on moondekivimid ja kuidas need tekivad?
Need on kivimid, mis on Maa sügavustes muutunud rõhu ja temperatuuri mõjul. Nii muutub lubjakivi marmoriks, kvartsliivakivi kvartsiidiks ja savikiltkivi järk-järgult gneissiks.
Mis on kvartsiit?
Kvartsiit on moondekivim, mis koosneb peaaegu täielikult kvartsist ja tekib kvartsliivakivist. See on kõva ja vastupidav, murdub läbi terade ning selle kõvadus on umbes 7. Lätis leidub seda liustiku toodud põllukivide hulgas.
Milline kivim on tume ja jämedateraline?
Kooliülesannetes mõeldakse tavaliselt gabrot. See on plagioklaasist ja pürokseenist koosnev süvakivim. Sama koostisega peeneteraline purskekivim on basalt.
Millised kivimid on Lätis?
Pinnale avanevad Läti aluspõhjakivimid on settekivimid: liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit, lubjakivi ja kipskivi. Graniidi, gneissi ja kvartsiidi põllukivid tõi liustik, kristalne aluskord aga asub 300 kuni 1900 meetri sügavusel.
Allikad
- Ģ. Stinkulis, “Läti geoloogiline ehitus”, Läti Rahvusentsüklopeedia (uuendatud 28.08.2025): enciklopedija.lv/skirklis/26128
- LSM.lv, 10.05.2021, “Miks tekib põldudele igal kevadel uusi põllukive” (LÜ kaasprofessor Ģ. Stinkulis): www.lsm.lv/raksts/dzive–stils/vide-un-dzivnieki/kapec-pavasari-tir…
- A. Zabele, “petroloogia”, Läti Rahvusentsüklopeedia (uuendatud 30.12.2024): enciklopedija.lv/skirklis/5089
- Geology.com, H. M. King, “Granite”: geology.com/rocks/granite.shtml
- D. Ozols, “Läti mineraalid ja kivimid”, Läti Petroglüüfide Keskus, 2008 (Läti Looduskaitseameti veebilehel): www.daba.gov.lv/lv/media/1745/download
- Geology.com, “Igneous Rocks”: geology.com/rocks/igneous-rocks.shtml
- V. Segliņš, “Kivimite määramine”, Läti Ülikooli materjal lastele ja õpilastele: www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/projekti/vpp/mali_latvija…
- Geology.com, H. M. King, “Gabbro”: geology.com/rocks/gabbro.shtml
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: labradoriit, obsidiaan, Dalmaatsia jaspis, seleniit, Picasso jaspis, serpentiin, roheline ja punane aventuriin (andmed GIA, Mindat, geology.com järgi): frequencies.lv/enciklopedija/
- Geology.com, H. M. King, “Obsidian”: geology.com/rocks/obsidian.shtml
- Geology.com, “Sedimentary Rocks”: geology.com/rocks/sedimentary-rocks.shtml
- Ģ. Stinkulis, “Läti maavarad”, Läti Rahvusentsüklopeedia (uuendatud 03.02.2025): enciklopedija.lv/skirklis/26079
- Geology.com, “Metamorphic Rocks”: geology.com/rocks/metamorphic-rocks.shtml
- Geology.com, “Gneiss”: geology.com/rocks/gneiss.shtml
- Geology.com, “Marble”: geology.com/rocks/marble.shtml
- Encyclopaedia Britannica, “lapis lazuli”: www.britannica.com/topic/lapis-lazuli
- Geology.com, “Quartzite”: geology.com/rocks/quartzite.shtml
- J. Touret, A. Bulakh, “From Russia with rocks: the tombstone of Napoleon”, 2017: annales.org/archives/x/touret/20-Bulakh-2017.pdf
- Läti Ministrite Kabineti määrus nr 461 (14.07.2022) “Kaitstavate geoloogiliste ja geomorfoloogiliste loodusmälestiste määrus”: likumi.lv/ta/id/334009
- Läti Rahvuslik Loodusmuuseum, ekspositsioon “Läti geoloogia”: dabasmuzejs.gov.lv/lv/ekspozicijas/latvijas-geologija
- Läti Rahvuslik Loodusmuuseum, ekspositsioon “Dünaamiline geoloogia ja kivimid”: dabasmuzejs.gov.lv/lv/ekspozicijas/dinamiska-geologija-un-iezi
- Läti Ministrite Kabineti määrus nr 264 (16.03.2010) “Eriti kaitstavate loodusalade üldised kaitse- ja kasutustingimused”, 40. ja 42. punkt: likumi.lv/ta/id/207283
- P. Härmä, O. Selonen, “Natural stone production in the Wiborg rapakivi granite batholith in southeastern Finland”, Finnish Natural Stone Association, Geotechnical report 10, 2018: kivi.info/wp-content/uploads/2019/10/Natural-stone-production-in-the-Wib…