Soomes ahjude tootja Harvia nimetab oliviindiabaasi kõige sagedamini kasutatavaks saunakiviks ning diabaas koosneb tavaliselt 40 kuni 70% ulatuses samast mineraalist, mida kristalliriiulil tuntakse labradoriidina [1][2]. Ometi peab see kivim ahjus kaua vastu kuumusele ja veele, poleeritud labradoriiti aga soovitatakse kaitsta järskude temperatuurimuutuste eest. Erinevust selgitab geoloogia, peamiselt terade suurus, kuid saunakivi puhul on olulised ka kivimi tihedus ja kvartsi sisaldus.
Kuidas nimetatakse saunakive ja mida räägib neist traditsioon
Läti Teaduste Akadeemia Terminoloogiakomisjon kinnitas 2022. aastal 17 saunaalast terminit. Üks neist on pirts gars (sõna-sõnalt “saunavaim”, eesti keeles leil): aur, mis tekib leiliruumis, kui kuumadele kerisekividele valatakse vett. Vett, mida kividele visatakse, nimetatakse pirts gara ūdens (leilivesi) [3]. Saunatraditsioon kanti 2025. aastal Läti vaimse kultuuripärandi rahvuslikku nimistusse ning selle kirjelduses on saun hoone või ruum, kus on leiliruum, lava ja kerisega ahi, mida köetakse puudega [4].
Traditsioon on iidne. Arheoloog Guntis Zemītis mainib tõendeid sauna kohta Talsi linnamäel, mis oli asustatud 11. kuni 14. sajandini, vanimad kirjalikud teated aga pärinevad kahest 13. sajandi kroonikast, Henriku Liivimaa kroonikast ja Liivimaa vanemast riimkroonikast. Rahvalaulude kataloogis dainuskapis.lv on üle 300 laulu saunast, näiteks “Aitäh, aitäh saunakütjale / Aitäh vee kandjale” [4]. Pärandikirjelduses rõhutatakse, et leili (pirts gars) hoiavad läti traditsioonis just kerisekivid ning paljudes kohtades eelistatakse endiselt kohalikke kive, mitte ostetavaid vulkaanilisi kivimeid [4]. Kauplustes ja otsingumootorites nimetatakse saunakive tavaliselt kivimi järgi: oliviindiabaas, gabro-diabaas, peridotiit, vulkaniit või jadeiit.
Kas teadsite? Soome saunakultuur on 2020. aastal kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Soomes on 3,3 miljonit sauna 5,5 miljoni elaniku kohta ning auru, mis tekib, kui kividele visatakse vett, nimetavad soomlased löyly (eesti keeles leil) [5]. Juba 2014. aastal lisati sellesse nimekirja Eesti Võromaa suitsusaunakombestik [6].
Mida peab saunakivi taluma
Ühes tuleohutuskatses kuumenesid elektrikerise kivid tavapärases töös umbes 320 °C-ni, kuid kui termostaat ja ülekuumenemiskaitse olid välja lülitatud, kuni 427 °C-ni [7]. Saunas valatakse kuumadele kividele vett ning nende pind jahtub kiiresti. Graniidi uuringus kahjustas kivimit kiire jahutamine palju rohkem kui aeglane, sest tekkis tugev termiline šokk [8]. Harvia kirjutab, et suurte temperatuurikõikumiste tõttu lagunevad saunakivid kasutamise ajal aeglaselt ja järk-järgult [2].
Teine nõue on soojuse salvestamine. Kivimite erisoojusmahtuvus on sarnane: basaltil umbes 0,84 kJ/(kg·K), graniidil umbes 0,79 kJ/(kg·K) [9], mis on umbes viis korda väiksem kui veel, mille erisoojusmahtuvus on umbes 4,18 kJ/(kg·K) [10]. Seetõttu salvestab sama ahjumahu korral rohkem soojust tihedam kivi. Graniidi tihedus on 2,6 kuni 2,8 g/cm³, liivakivil ainult 2,1 kuni 2,4 g/cm³ [11], ning Soome tootja selgitab oliviindiabaasi head soojuse salvestamise ja andmise võimet just selle suure tihedusega [2].
Diabaas ja gabro: labradoriidi sugulased ahjus
Diabaas on tumehall kuni must peeneteraline tardkivim, mis on tahkunud Maa koores, jõudmata pinnale. Koostiselt on see lähedane basaltile ja gabrole. Suurbritannias nimetatakse seda doleriidiks. Suurima osa diabaasist moodustab tavaliselt plagioklaas-päevakivi labradoriit, ülejäänu peamiselt pürokseenid, enamasti augiit, ning mõnes diabaasis leidub ka veidi oliviini [1].
Labradoriidil on tugev lõhenevus, seetõttu soovitatakse poleeritud kivi kaitsta löökide ja järskude temperatuurimuutuste eest [12]. Diabaasis on mineraaliterad väiksemad kui kaks millimeetrit ja tihedalt kokku kasvanud, mistõttu lõhenevus ei mõjuta kivimi vastupidavust oluliselt [1]. Sama mineraal, mis riiulil vajab hoolt, muutub peeneteralisena vastupidava kivimi osaks.
Gabro on sarnase koostisega jämedateraline kivim: plagioklaas, tavaliselt labradoriit või bitovniit, ja pürokseenid, enamasti augiit. Ookeanikooriku sügavaimas osas on see kõige levinum kivim ning poleeritud gabrot müüakse nimetuse “must graniit” all [13]. Nimetus gabro-diabaas tähistab kivimit, mis on ehituselt gabro ja diabaasi vahepealne [14]. Harvia hangib oliviindiabaasi Lääne-Soomest, kvaliteeti kontrollitakse koos Soome Geoloogiakeskusega ning intensiivselt kasutatavatele üldsaunadele mõeldud kive kuumutatakse eelnevalt umbes 1000 °C juures [2].
Peridotiit: kivi Maa vahevööst
Peridotiit on jämedateraline, tume tardkivim, mille peamine mineraal on oliviin. Selles on väga vähe kvartsi ja päevakivi ning mittemetallilise kivimi kohta on selle erikaal suur. Geoloogid arvavad, et suur osa Maa vahevööst koosneb peridotiidist [15]. Oliviini vääriskivisort on peridoot, mis samuti tekib Maa vahevöös ja jõuab pinnale koos vulkaaniliste kivimitega [16].
Soome Saunaühingu (Suomen Saunaseura) saunades kasutatakse musta peridotiiti, mida ühingu kütmismeister Ari-Pekka Paavola kirjeldab kui vastupidavat kivi, mis salvestab hästi soojust [17]. Harvia juhendis on sobivate saunakivimaterjalidena nimetatud peridotiit, oliviindiabaas, oliviin ja vulkaniit ning kerisesse võib panna ainult lõhestatud või ümaraid kive [18].
Jadeiit: mida tähendab see nimetus saunakivide poes
Sõnaga “jade” (läti keeles žads) tähistatakse kahte erinevat mineraali: nefriiti, mis on amfibool, ja jadeiiti, mis on pürokseen. Ametlikult eristati neid alles 1863. aastal [19]. Mõlemad koosnevad peentest, omavahel kokku kasvanud kristallidest, mistõttu GIA kirjeldab neid kui erakordselt vastupidavaid [20]. Jadeiidi kõvadus on 6 kuni 7 Mohsi skaalal, tihedus 3,24 kuni 3,43 g/cm³ ning massiivsel kujul on see väga purunemiskindel [21]. Võrdluseks: graniidi tihedus on 2,6 kuni 2,8 g/cm³ [11]. Just tihedust ja purunemiskindlust otsitakse ka saunakivis.
Saunakivide poes ei ütle nimetus “jadeiit” siiski, kui palju mineraali jadeiiti on konkreetses kivis ja kust see pärineb, seega tasub seda müüjalt küsida. Harvia sobivate materjalide nimekirjas jadeiiti ei ole [18], seega on määravaks Teie ahju tootja juhend. Kuidas eristada looduslikku kivi imitatsioonist, lugege artiklist Kuidas ära tunda ehtsat kristalli.
Miks kvarts ja graniit kuumuses pragunevad
Kristallilises kivimis paisub iga mineraal kuumutamisel erinevalt ning see erinevus tekitab mikropragusid. 2023. aastal avaldatud uuringus kuumutati Suurbritannia Devoni graniiti, mis sisaldas 40% kvartsi, erinevatel temperatuuridel kuni 800 °C-ni. Juba 200 °C juures kahekordistus mikropraode arv. 573 °C juures läheb kvarts α-vormist üle β-vormi, selle maht muutub järsult ning pragude arv kasvab kiiresti. Pärast kuumutamist 800 °C-ni langes graniidi tõmbetugevus 9 megapaskalilt alla 3 megapaskali [22].
Mainitud ahjukatsetuses ei ületanud kivid 573 °C piiri isegi siis, kui termostaat oli välja lülitatud [7], kuid mikropraod graniidis tekivad juba palju madalamal temperatuuril [22] ning vee põhjustatud termiline šokk süvendab kahjustusi [8]. Graniit koosneb peamiselt kvartsist ja päevakivist [23] ning Harvia pakub punast graniiti ainult dekoratiivseks pealmiseks kihiks, mitte rohkem kui ühe kasti ahju kohta [2]. Kvartsiit koosneb peaaegu täielikult kvartsteradest [24] ning tootja sobivate materjalide nimekirjas seda ei ole [18].
Mäekristall, roosa kvarts, ametüst ja tsitriin on kvartsi (SiO₂) sordid [25]. Kuumus muudab kvartsi ka muul viisil: enamik turul olevast tsitriinist on termiliselt töödeldud ametüst [26]. Seetõttu on mäekristalli ja roosa kvartsi koht riiulil, mitte saunaahjus.
Punane kvartsiit: kas kvartsiit sobib saunaahju
Kvartsiit on kivim, mitte mineraal. Tavaliselt tekib see siis, kui kvartsirikas liivakivi moondumisel ümber kristalliseerub [24]. Leedu üldentsüklopeedia (VLE) järgi on kvartsiit moondekivim, milles on üle 75% kvartsi [33], Mindat lisab aga, et selle nimetusega nimetatakse ka väga kõva, ränidioksiidiga tsementeerunud liivakivi, mis pole moondunud [34]. Nimetus üksi ei ütle seega, kuidas konkreetne kivi on tekkinud. Kuidas kvartsiit tekib ja kust seda leida Läti põllukivide hulgas, lugege artiklist Kivimite liigid.
Punaseks värvib kvartsiidi raud, kuigi tavaliselt on see kivim valge või hall [24]. Napoleoni sarkofaagi Pariisis valmistati punasest Šokša kvartsiidist, mis pärines Onega järve kaldalt Karjalas [35]. Kristalliriiulil nimetatakse kvartsiiti sageli teise nimega: suur osa materjalist, mida müüakse aventuriinina, on tegelikult kvartsiit [24], ning punasele aventuriinile annavad punakaspruuni tooni hematiidi- või getiidilisandid [36]. Kõik variandid leiate aventuriini kategooriast.
Kvartsiit talub väga kõrget temperatuuri. VLE kirjutab, et seda kasutatakse tulekindla materjalina kuni 1770 °C ning ehitusmaterjalina, mille survetugevus on 100 kuni 455 megapaskalit [33]. Kvartsiitidest valmistatakse ka ränidioksiidist tulekindlaid materjale, mis taluvad kõrgel temperatuuril hästi koormust [37]. Britannica märgib aga, et tulekindel materjal peab taluma ka termilist šokki, mis tekib, kui kuumutatud eset kiiresti jahutatakse [37], ning saunas juhtub see iga kord, kui kividele valatakse vett.
Nõrk koht on kvarts ise, sest selle kristallid paisuvad eri suundades erinevalt. 2024. aastal avaldatud arvutuslikus mudelis, kus kvartsiit koosnes ainult kvartsist, tekitas kuumutamine kristallide piiridel mikropragusid ning pärast 200 °C langes kivimi tugevus kiiresti [38]. Juba mainitud tuleohutuskatses kuumenesid elektrikerise kivid tavapärases töös umbes 320 °C-ni [7], mis on oluliselt üle selle piiri. Suur survetugevus ei tähenda veel, et kivi peab kaua vastu kuumutamisele ja veepritsmetele.
Seetõttu pange ka punast kvartsiiti kerisesse ainult siis, kui seda müüakse just saunakivina ja kui seda lubab Teie ahju tootja juhend [18]. Ärge pange põllult või rannast korjatud kvartsiidiveeriseid kerisesse: nagu teiste põllukivide puhul, pole ka nende koostis ja varjatud praod teada.
Jõe- ja põllukivid: miks need on loterii
Läti põllukivid tõi liustik Skandinaaviast, Läänemere põhjast ja suures osas Eesti aladelt ning nende seas on nii tard-, moonde- kui settekivimeid [27]. Väljanägemise järgi on sellise kivi koostist ja varjatud pragusid raske määrata. Paavola nimetab rannakive üksnes dekoratsiooniks: need pragunevad kergesti ega anna head leili [17].
Üllatada võib ka lubjakivi. Hispaania teadlased avaldasid 2020. aastal katse, kus kuumutati tumedat lubjakivi püriidi lisandiga ning alates 400 °C-st plahvatasid mõned proovid: püriit oksüdeerus ja eraldas vääveldioksiidi, mis koos mikropragudega suurendas kivimis kiiresti rõhku [28]. Katsetuses, kus termostaat oli välja lülitatud, saavutasid ahjukivid 414 kuni 427 °C [7], seega on selline temperatuur vigases ahjus võimalik. Püriit on kollektsioonis ilus kivi, kuid ka seda soovitatakse hoida kuivas, sest niiskuses oksüdeerub [29]. Kui Teile meeldivad kivid looduslikul kujul, vaadake töötlemata kivide kategooriat.
Kuidas kive laduda ja millal neid vahetada
Harvia soovitab enne ladumist kividelt tolmu maha pesta, mitte visata kive ahju, laduda ühtlaselt ja lõdvalt, et õhk nende vahel liiguks, piklikud kivid panna püsti ning mitte kuhjata kõrget hunnikut ahju peale. Kive tuleks ümber laduda vähemalt kord aastas, kuid intensiivselt kasutatavas saunas sagedamini. Kontrollimiseks lüüakse kive üksteise vastu: kui need pragunevad ja kõlavad õõnsalt, tuleb need välja vahetada ning puru ahju põhjast eemaldada [2]. Soome Saunaühingu kütmismeister soovitab elektriahju kive vahetada iga pooleteise aasta tagant, kui sauna köetakse kord nädalas, ning hiljemalt siis, kui põrandale ilmub kivipuru [17].
See on ka ohutuse küsimus. Soome avalik meedia Yle kirjutas 2023. aasta detsembris tulekahjust Hakunilas, kus hukkus viis inimest. Politsei nimetas põhjuseks vigase ahju: kiviruumi tagasein oli paindunud peaaegu vastu ahju metallist välisseina ja sulges jahutusõhu pilu. Soome päästeala organisatsiooni SPEK ekspert märkis, et sellist kahjustust on praktiliselt võimalik märgata ainult siis, kui kive ümber laduda või vahetada [30]. Kivide suuruse ja koguse määrab iga ahju jaoks selle juhend [18].
Milliseid kristalle kodus tuleb kaitsta kuumuse ja auru eest
Saunaahju jaoks on vaja tihedat, vastupidavat kivimit, kuid kristallikollektsiooni jaoks ei sobi sauna kuumus ega aur. Opaal sisaldab vett ning kuumus, väga kuiv õhk või ere otsene valgus võivad tekitada selles peente pragude võrgustiku, mistõttu seda puhastatakse ainult leige seebiveega, ilma ultraheli ja auruta. Ioliit lõheneb ühes suunas tugevalt, seetõttu kaitstakse seda löökide, suure kuumuse ja järskude temperatuurimuutuste eest. Fluoriit on pehme, selle kõvadus on 4 ning seda ei hoita kaua vees [31]. Mäekristallist kuulid võivad päikese käes koondada kiiri nagu lääts ja süüdata lähedalasuvaid esemeid, seetõttu ei asetata neid päikesepaistelisele aknalauale ega kardinate lähedale [32].
Leiliruumis pole kohta ka sellistel dekoratiivkividel nagu seleniit ja ametüst. Seleniit on kips kõvadusega 2, mis lahustub aeglaselt vees (umbes 2 g/l), seetõttu hoitakse seda kuivas ega pesta [41]. Kuumus muudab kipsi veelgi: kui seda kuumutada 120 kuni 180 °C juures, kaotab see osa kristallveest. Nii valmistatakse põletatud kipsi, peent valget pulbrit, mis niisutatuna ja kuivatatuna taas tahkub [40]. Ametüsti violetse värvi annavad värvuskeskused, mida kuumus rikub [39], seetõttu kaotab kuumutatud ametüst värvi, kuid tugevamal kuumutamisel muutub kollaseks [42]. Mindat hoiatab ka, et suurte vedeliku- või gaasilisanditega kvartskristallid võivad kuumutamisel praguneda [39]. Seetõttu on seleniidivarraste ja ametüstidruuside jaoks parem koht kuiv tuba, mitte leiliruum.
Kõigi kivide hooldussoovitused on koos meie hooldustabelis. Kui soovite kollektsiooni mineraali, mis moodustab suurema osa saunaahju diabaasist, vaadake labradoriidi kive ja võrrelge neid oma saunaahju kividega.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas nimetatakse saunakive?
Kaubanduses nimetatakse saunakive tavaliselt kivimi järgi: oliviindiabaas, gabro-diabaas, peridotiit, vulkaniit või jadeiit. Auru, mis tekib, kui kuumadele kerisekividele visatakse vett, nimetatakse läti keeles pirts gars (eesti keeles leil).
Milliseid saunakive valida?
Selliseid, nagu soovitab Teie ahju tootja. Harvia juhendis on sobivad peridotiit, oliviindiabaas, oliviin ja vulkaniit, kerisesse pannakse ainult lõhestatud või ümaraid kive, suuruse ja koguse määrab aga ahju juhend.
Kas saunaahju võib panna jõe- või põllukive?
Ei ole soovitatav. Läti põllukivid on väga erinevad kivimid teadmata koostisega ning Soome Saunaühingu kütmismeister peab rannakive üksnes dekoratsiooniks, sest need pragunevad kergesti.
Kui tihti tuleb saunakive vahetada?
Harvia soovitab kive ümber laduda vähemalt kord aastas ja lagunenud kivid välja vahetada. Soome Saunaühingu kütmismeister soovitab elektriahju kive vahetada iga pooleteise aasta tagant, kui sauna köetakse kord nädalas, kuid sagedamini kasutatavas saunas kiiremini.
Kas jadeiit ja nefriit on üks ja sama?
Ei. Mõlemat nimetatakse sõnaga “jade” (läti keeles žads), kuid jadeiit on pürokseen, nefriit aga amfibool ning ametlikult eristati neid 1863. aastal. Mõlemad on väga vastupidavad, sest koosnevad peentest, omavahel kokku kasvanud kristallidest.
Miks saunakivid pragunevad?
Kivid kuumenevad iga kord ja jahtuvad pärast vee valamist kiiresti, kuid erinevad mineraalid paisuvad erinevalt. Seetõttu tekivad kivimis mikropraod ning Harvia märgib, et suurte temperatuurikõikumiste tõttu lagunevad isegi sobivad kivid kasutamise ajal järk-järgult. Kvartsi üleminekutemperatuurini 573 °C elektrikerise kivid tuleohutuskatses ei jõudnud.
Mis on punane kvartsiit?
Punane kvartsiit on kivim, mis koosneb peamiselt kvartsteradest ning punaseks värvib selle raud. Pariisis asuv Napoleoni sarkofaag on raiutud Karjalast pärit punasest Šokša kvartsiidist.
Kas kvartsiiti võib panna saunaahju?
Ainult siis, kui Teie ahju tootja juhend lubab seda saunakivina kasutada. Kvartsiit on tulekindel, kuid saunakivi peab taluma ka kiiret jahutamist, kui sellele valatakse vett, ning arvutuslikus mudelis tekitas isegi ainult kvartsist koosneva kivimi kuumutamine mikropragusid. Harvia sobivate materjalide nimekirjas kvartsiiti ei ole.
Allikad
- geology.com: Diabase: A dark-colored, fine-grained intrusive igneous rock
- Harvia (Soome saunaahjude tootja): Harvia sauna heater stones
- LZA Terminoloogiakomisjon, otsus nr 102, 12.04.2022 (Likumi.lv): Saunaterminite nimekirja kinnitamine
- Läti Rahvuslik Kultuurikeskus, Rahvuslik vaimse kultuuripärandi nimekiri: Saunatraditsioon Lätis (2025)
- UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekiri: Sauna culture in Finland (2020)
- UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekiri: Smoke sauna tradition in Võromaa (2014)
- Formby S., Burgoynes (tulekahjude uurimise insenerid), 2010, uuendatud 2017: Sauna Fires
- Kumari W. G. P. jt, Geomechanics and Geophysics for Geo-Energy and Geo-Resources, 2019 (Monashi Ülikool): An experimental study on tensile characteristics of granite rocks exposed to different high-temperature treatments
- The Engineering ToolBox: Specific Heat of Solids
- The Engineering ToolBox: Water: Specific Heat vs. Temperature
- The Engineering ToolBox: Densities of Solids
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Labradoriit
- geology.com: Gabbro: Igneous Rock
- Vikipeedia (vene keeles): Габбро-диабаз
- geology.com: Peridotite: Igneous Rock
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Peridoot
- Lammi M., Taloustaito.fi, 26.04.2018 (Soome Saunaühingu kütmismeister Ari-Pekka Paavola): Miten usein kiuaskivet pitää vaihtaa?
- Harvia, juhendi lisa sobivate saunaahju kivide kohta (PDF edasimüüja kodulehel, ka läti keeles): Harvia WKLI22GESM Manual
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Nefriit
- GIA (Gemological Institute of America): Jade Description
- Handbook of Mineralogy, Mineral Data Publishing (Mineralogical Society of America): Jadeite
- Alcock T., Bullen D., Benson P. M., Vinciguerra S., Heliyon 9, e13871, 2023: Temperature-driven micro-fracturing in granite: The interplay between microstructure, mineralogy and tensile strength
- geology.com: Granite: Igneous Rock
- geology.com: Quartzite: Metamorphic Rock
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Kvarts
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Tsitriin
- LSM.lv, 10.05.2021 (Läti Ülikooli kaasprofessor Ģirts Stinkulis): Miks kevadel tekivad põldudele igal aastal uued põllukivid
- Martínez-Ibáñez V. jt, Rock Mechanics and Rock Engineering 54, 2021 (veebis 2020; avatud juurdepääs, Valencia Polütehniline Ülikool): Temperature-Induced Explosive Behaviour and Thermo-Chemical Damage on Pyrite-Bearing Limestones: Causes and Mechanisms
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Püriit
- Yle Uusimaa, 21.12.2023: Hakunilan tulipalo opetti, että kiukaan kivet tulisi tarkastaa säännöllisesti
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia (andmed GIA, Mindat, geology.com järgi): Kristallide hooldustabel: vesi, päike, kõvadus (opaal, ioliit, fluoriit)
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Mäekristall
- Visuotinė lietuvių enciklopedija (Leedu üldentsüklopeedia): kvarcitas
- Mindat.org: Quartzite
- Touret J., Bulakh A., 2017: From Russia with rocks: the tombstone of Napoleon
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Punane aventuriin
- Encyclopaedia Britannica: Refractory
- Peng X., Zhou J., Gu K. jt, Geomechanics and Geophysics for Geo-Energy and Geo-Resources 10, 156, 2024: Numerical analysis of the influence of quartz crystal anisotropy on the thermal-mechanical coupling behavior of monomineral quartzite
- Mindat.org: Quartz (värvuskeskused, kvartsi hooldus)
- Encyclopaedia Britannica: Plaster of paris
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Seleniit
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Ametüst