Mehele, kellel on juba hea kell ja tööriistakapp täis, võib kinkida tükikese rohelist klaasi, mis tekkis umbes 15 miljonit aastat tagasi, kui praeguse Baieri alale langes umbes 1,5 km suurune asteroid [1]. Sellisel kingitusel on lugu, mida saab laua taga jutustada, ja see ei võta palju ruumi. Ideed maksavad alates 12,50 € ning kõik hinnad on kontrollitud 8. novembril 2026.
Kuidas valida kingitust mehele, kellel on kõik
Kui mees ostab endale ise kõik, mida soovib, kinkige talle midagi, mida ta ise vaevalt ostaks: eset, millel on oma päritolulugu ja mis sobib kirjutuslauale või riiulile. Teadus- ja kosmosehuvilisele sobivad impaktklaasid, ajaloohuvilisele püriit ja obsidiaan, muusikule aga heliinstrument. Tabelis on ideed hinna järgi [2].
| Kingitus | Praegune hind | Kellele sobib |
|---|---|---|
| Turmaliini käevõru | 12,50 € | igapäevaseks kandmiseks |
| Töötlemata püriit ≈2×7 cm | 18,00 € | looduskivide austajale |
| Dorje kell 11 cm | 22,20 € | Aasia kultuuri huvilisele |
| Obsidiaani püramiid 4×4 cm | 25,00 € | kirjutuslauale |
| Suitskvartsi tipp 153 g | 25,00 € | riiulile |
| Häälestushark 432 Hz | 26,80 € | muusikasõbrale |
| Püriidi obelisk ~10 cm | 31,00 € | kirjutuslauale |
| Liibüa kõrbeklaas ~1,5 cm | 36,00 € | kollektsionäärile |
| Moldaviit ~1,6 cm | 59,00 € | kosmosehuvilisele |
| Peegelgong 40 cm | 162,40 € | muusikule ja sisustuseks |
Tarne Baltimaade pakiautomaatidesse on tasuta alates 30 € ning meie laos olevad tooted jõuavad kohale 1 kuni 3 tööpäevaga. Heliinstrumendid on tarnija laos ja nende tarne võtab aega umbes 15 tööpäeva ehk kolm nädalat [2], seega tellige need jõuludeks hiljemalt novembri lõpuks.
Püriit: kassikuld, mis lööb sädemeid
Püriit on raudsulfiid (FeS2) ja kõige levinum sulfiidmineraal. Nimi tuleb kreeka sõnast pyr ehk tuli, sest vastu metalli või muud kõva materjali lüües annab püriit sädemeid. Seetõttu kasutati seda ka varajaste tulirelvade süütemehhanismides. Messingkollase värvi, metalliläike ja raskuse tõttu ajasid kogenematud kullaotsijad seda kullaga segi, mistõttu kutsutakse seda kassikullaks ehk narrikullaks, kuigi püriit tekib sageli koos ehtsa kullaga [3].
Püriidi obelisk Indiast on umbes 10 cm kõrge ja kaalub 79 g, selle hind on praegu 31 €. Töötlemata püriit Peruust (≈2×7 cm) loodusliku, metalliläikelise pinnaga maksab praegu 18 € [2]. Püriit oksüdeerub niiskuses ja kaotab läike, seega hoidke seda kuivas kohas, mitte vannitoas [4].
Obsidiaan: vulkaaniline klaas, millest valmistati nuge ja peegleid
Obsidiaan on vulkaaniline klaas, mis tekib siis, kui laava jahtub nii kiiresti, et aatomid ei jõua kristallideks korrastuda. See murdub karpja murdega ja teravate servadega, mistõttu valmistasid muistsed inimesed sellest nuge, nooleotsi ja kaabitsaid. Obsidiaan oli üks esimesi materjale, mida inimesed sihipäraselt hankima hakkasid [5]. Poleeritud obsidiaani kasutati vanasti ka peeglina [4]. Asteekide obsidiaanpeeglist, mis on seotud Elizabeth I aegse teadlase John Dee’ga, lugege artiklist Kristallkuulide ajalugu.
Obsidiaani püramiid Mehhikost (4×4 cm, ≈43 g) maksab praegu 25 € [2]. Selle kõvadus on vaid 5 kuni 5,5, seega hoidke seda kõvematest kividest eraldi ja kaitske kukkumise eest [4].
Kosmilise kokkupõrke klaas: moldaviit ja Liibüa kõrbeklaas
Mõlemat nimetatakse sageli kosmosekivideks, kuid need ei ole meteoriidid. Need on looduslik klaas maapealsetest kivimitest, mille sulatas kosmilise keha kokkupõrge.
Moldaviit tekkis umbes 15 miljonit aastat tagasi, kui praeguse Baieri alale langes umbes 1,5 km suurune asteroid ja tekitas umbes 25 km läbimõõduga Nördlingeni Riesi kraatri [1]. Ülitäpse argoondateeringu järgi on moldaviidi vanus umbes 14,8 miljonit aastat [6]. Kokkupõrge paiskas sulanud kivimi läbi atmosfääri mitmesaja kilomeetri kaugusele, mistõttu moldaviiti peetakse tektiidiks. Seda leidub peamiselt Tšehhis Lõuna-Böömimaal ja Määrimaal [1, 7].
Liibüa kõrbeklaas on impaktklaas, mitte tektiit. Mindat liigitab selle impaktsulakivimiks [8]. See on umbes 28,5 miljonit aastat vana ja seda leidub luidete vahel Suure Liivamere edelaosas Egiptuses Liibüa piiri lähedal. Kraatrit pole seal leitud, kuid 2019. aastal avastasid teadlased sama piirkonna aluspõhjakivimitest löögist deformeerunud kvartsi. Autorid peavad seda füüsilise kokkupõrke tunnuseks ja järeldavad, et kraater on sellest ajast peale peaaegu täielikult ära kulunud [9]. Samal aastal leiti teises uuringus klaasi tsirkooniteradest kõrgrõhumineraali reidiidi jälgi, mis näitab, et klaas ei saanud tekkida üksnes õhus toimunud plahvatuses [10].
Seda klaasi hinnati juba Vana-Egiptuses. Howard Carter avastas Tutanhamoni hauakambri 1922. aastal ja ühes sealt leitud rinnaehtes on 18×28 mm suurune skarabeus, mida peeti kaua kaltsedoniks. Alles 1998. aastal kinnitas gemmoloogiline analüüs murdumisnäitaja põhjal, et see on Liibüa kõrbeklaas [11].
Meie poes maksab moldaviit praegu 59 € (≈1,6 cm, 1,5 g) kuni 169 € (≈4,3 cm, 4,7 g), Liibüa kõrbeklaas aga 34 € (≈2 cm) ja 36 € (≈1,5 cm) [2]. Turul on teada ka võltsitud moldaviite [7], seega kontrollige tunnuseid: ehtsas moldaviidis on peaaegu alati gaasimulle ja voolujooni, suurendusega on sageli näha ussikujulisi lechatelieriidi lisandeid ning looduslik pind on söövitatud, peene soonelise mustriga [4]. Kõik saadaolevad näidised leiate poe rubriigist Tektiidid.
Kas teadsite? 1970. aasta augustis korraldas NASA Riesi kraatris Apollo 14 ja Apollo 17 astronautidele geoloogia välikoolituse, et nad õpiksid löögikraatri kivimeid ära tundma [12]. Nördlingeni gooti stiilis Püha Georgi kirik koos Danieli-nimelise torniga on kuulsaim näide, kus ehituskivina on kasutatud impaktkivimit sueviiti [13]. Sueviidis on leitud ka pisikesi teemante [14].
Suitskvarts ja šungiit: tumedad aktsendid töölauale
Kui talle meeldivad tumedad toonid, vaadake suitskvartsi. Enamiku suitskvartsi värv on looduslik, kuid osa saadakse laboris värvitut kvartsi kiiritades. Suitskvartsi kõvadus on 7, nagu kogu kvartsil [4]. Poleeritud suitskvartsi tipp Brasiiliast (6 cm, 153 g) maksab praegu 25 € [2].
Šungiit on must, süsinikku sisaldav materjal. Selle väärtuse määravad süsinikusisaldus ja läige: läikivad teisendid on haruldasemad, matt kivim on aga levinud. Šungiit võib jätta tumeda jälje, seega ärge asetage seda heledatele kangastele [4]. Karjala šungiidist Sakkara püramiid (5×5 cm) maksab praegu 23 € [2].
Looduskivide käevõrud meestele
Käevõru puhul kontrollige esmalt suurust. Meie püriidi ja labradoriidi käevõrude ümbermõõt on umbes 16 cm [2], mis sobib kitsamale randmele. Võrrelge seda tema kellarihma või käevõruga, mida ta juba kannab. Kui Te suurust ei tea, on kindlam valik elastsel niidil ja universaalse suurusega turmaliinikäevõru.
- Turmaliini käevõru musta turmaliini kildudest, praegu 12,50 €.
- Püriidi käevõru 6 mm helmestega Brasiiliast, praegu 13,80 €.
- Labradoriidi käevõru 8 mm helmestega Madagaskarilt, milles valguses sähvivad sinised ja rohelised helgid, praegu 17 € (tavahind 19,84 €).
Püriidi käevõru on parem enne dušši või ujumist ära võtta, sest niiskus võib püriidi läiget tuhmistada [2]. Kõik käevõrud leiate käevõrude kategooriast.
Gong, häälestushark või Dorje kell: kingitus, mis kõlab
Gong on ümmargune metallplaat, tavaliselt tagasi painutatud servaga, ja enamasti lüüakse seda keskele. Britannica kirjutab, et gonge kujutati Hiinas juba 6. sajandil, Jaaval kasutati neid hiljemalt 9. sajandil ning sõna “gong” pärineb jaava keelest. Lääne orkestrites mängitakse lamedat Hiina gongi, mida nimetatakse tamtamiks [15].
Meie Chao gongi nimetatakse ka tamtamiks. See on valmistatud vasest ja tinast, painutatud servaga ning selle heli on alguses vaikne, kuid paisub siis kiiresti. Komplekti kuulub nui ning gongi saab valida 40, 50 või 80 cm suuruses, praegu alates 200,50 €. Poleeritud peegelpinnaga peegelgong (40 cm) maksab praegu 162,40 € [2]. Teised mudelid leiate gongide kategooriast.
Väiksemaks kingituseks sobib 432 Hz-le häälestatud häälestushark (18 cm, 85 g, alumiiniumisulam), praegu 26,80 €, või Nepalis käsitööna valmistatud Dorje kell (11 cm, messing, graveeringuga), praegu 22,20 € [2]. Tiibeti budismis kasutatakse rituaalset eset dordžet, sanskriti keeles vadžrat, mis tähendab nii välku kui ka teemanti, sageli koos kellukesega, mida tiibeti keeles nimetatakse drilbuks [16]. Just selline on meie Dorje kell [2]. Kõik need instrumendid on tarnija laos, seega tellige need jõulukingiks hiljemalt novembri lõpuks.
Korduma kippuvad küsimused
Mida kinkida mehele, kellel on kõik?
Kõige paremini sobib ese, millel on lugu ja mida ta ise vaevalt ostaks, näiteks moldaviit või Liibüa kõrbeklaas, mis on tekkinud kosmilise keha kokkupõrkel, püriidi obelisk, obsidiaani püramiid või gong.
Kas moldaviit on meteoriit?
Ei. Moldaviit on looduslik klaas maapealsest kivimist, mille sulatas umbes 15 miljonit aastat tagasi asteroidi kokkupõrge praeguse Riesi kraatri kohal Saksamaal. Sulanud kivim lendas sadade kilomeetrite kaugusele, mistõttu moldaviiti nimetatakse tektiidiks.
Miks Liibüa kõrbeklaas ei ole tektiit?
Mindat ja paljud teadlased liigitavad selle impaktklaasiks: seda on leitud piiratud alalt Egiptuse Läänekõrbes, kus tõenäoliselt toimus kokkupõrge ise, kuigi kraatrit pole seal leitud. Tektiidid, nagu moldaviit, on kokkupõrkel eemale paisatud sulam, mis langes kraatrist kaugele.
Mida kinkida, kui Te tema maitset ei tea?
Valige kinkekaart väärtuses 10 kuni 500 €. See jõuab e-postile kohe pärast maksmist koos prinditava PDF-failiga, kehtib 12 kuud ja sellel pole tarnetasu.
Allikad
- Baieri Keskkonnaamet (Bayerisches Landesamt für Umwelt), “Nördlinger Ries: Fakten”: www.lfu.bayern.de/geologie/meteorite/ries/fakten/index.htm
- FREQUENCIES tootelehed (hinnad, mõõdud, päritolu ja saadavus kontrollitud 08.11.2026): frequencies.lv/veikals/
- Geology.com, “Pyrite”: geology.com/minerals/pyrite.shtml
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: püriit, obsidiaan, moldaviit, Liibüa kõrbeklaas, suitskvarts, šungiit (andmed GIA, Mindat, geology.com järgi): frequencies.lv/enciklopedija/
- Geology.com, H. M. King, “Obsidian”: geology.com/rocks/obsidian.shtml
- M. Schmieder jt, “A high-precision 40Ar/39Ar age for the Nördlinger Ries impact crater, Germany”, Geochimica et Cosmochimica Acta 220 (2018), 146-157: doi.org/10.1016/j.gca.2017.09.036
- Mindat.org, “Moldavite”: www.mindat.org/min-10860.html
- Mindat.org, “Libyan Desert Glass”: www.mindat.org/min-39796.html
- C. Koeberl, L. Ferrière, “Libyan Desert Glass area in western Egypt: Shocked quartz in bedrock points to a possible deeply eroded impact structure in the region”, Meteoritics & Planetary Science 54 (2019), 2398-2408 (Viini Ülikool): ucrisportal.univie.ac.at/en/publications/libyan-desert-glass-area-i…
- A. J. Cavosie, C. Koeberl, “Overestimation of threat from 100 Mt-class airbursts? High-pressure evidence from zircon in Libyan Desert Glass”, Geology 47 (2019), 609-612: doi.org/10.1130/G45974.1
- R. Simon, “The curious history of Tutankhamun’s scarab”, Aegyptus et Pannonia 9 (2025), Ungari Teaduste Akadeemia raamatukogu repositoorium: real.mtak.hu/237314/
- UNESCO globaalne geopark Ries, “Science: Meteorite and impact research in the Ries Crater”: en.geopark-ries.de/wissenschaft/
- Baden-Württembergi Geoloogia, toorainete ja mäetööstuse amet (LGRB), LGRB-Nachrichten 2024/01 “Suevit”: www.lgrb-bw.de/sites/default/files/download_pool/lgrbn_2024_01.pdf
- Baieri Keskkonnaamet, “Suevit: Gestein des Jahres 2024”: www.lfu.bayern.de/geologie/gestein_des_jahres/2024/index.htm
- Encyclopaedia Britannica, “gong”: www.britannica.com/art/gong-musical-instrument
- Encyclopaedia Britannica, “vajra”: www.britannica.com/topic/vajra