
Lätis võib klaasi müüa kõrgeima kvaliteediga kristallina ainult siis, kui selle klaasis on vähemalt 30% pliidioksiidi [1]. Seega on kristallklaasid tavaliselt erilise koostisega klaas, kuid mäekristall on looduses kasvanud mineraal. Klaasitootjad laenasid kivi nime juba 15. sajandil ning sellest ajast tähendab sõna “kristall” kahte täiesti erinevat asja.
Mäekristall ja kristallklaas: erinevus on aatomite korras
Mäekristall on läbipaistev kvarts. See on mineraal valemiga SiO2, selle kristallsüsteem on trigonaalne ja kõvadus Mohsi skaalal on 7 [2]. Kvartsi aatomid moodustavad korrapärase kristallvõre. Kvartsile kuuluvad ka ametüst, tsitriin, roosa kvarts ja suitskvarts, mis on selle värvilised sordid [3]. Klaas tekib teisiti: sulanud mass jahtub nii kiiresti, et aatomid ei jõua kristallvõreks korralduda ning materjal jääb amorfseks [4].

Mõlemaid ühendab kvarts: see on klaasi peamine tooraine ning klaasitööstusele sobivad liivad sisaldavad mõnes leiukohas looduslikult 98% või rohkem kvartsi [2]. Kui kõrge puhtusastmega kvartsi liiv sulatatakse ja piisavalt kiiresti jahutatakse, kristalle ei teki ning tekib läbipaistev amorfne ränidioksiid [5]. Tezaurus selgitab kristallklaasi kui klaasi, millel on eriline läbipaistvus, eriline läige, selge heli ja tugev valguse murdmisvõime [6]. Mineraali omadusi võrrelge entsüklopeedia lehtedel mäekristall ja kvarts.
Cristallo: kuidas Veneetsia klaas sai mäekristalli nime
15. sajandi keskel lõi Murano saarel Veneetsia laguunis klaasimeister Angelo Barovier uue klaasiretsepti. Klaasi nimetati cristallo, sest see meenutas mäekristalli: see oli selge ja lasi hästi valgust läbi, samal ajal kui mujal Euroopas oli klaas tol ajal pruunikas või rohekashall [7]. Cristallo sulatati kvartsi liivast või veeristest ja tuhast, mida saadi rannikutaimedest Salsola kali ja Salicornia. Raua lisanditest tingitud kollakasrohelist tooni vähendati mangaanioksiidiga [7].
Taimetuhka toodi Egiptusest ja Süüriast, hiljem ka Hispaaniast, ning Veneetsia valitsus piiras selle kättesaadavust, et Murano säilitaks uue klaasi tootmise monopoli [7]. Tšehhi kristalli ajalugu algab hiljem. 17. sajandi alguses tõi keiser Rudolf II kiviraidur Caspar Lehmann Prahas klaasile vääriskivide graveerimise vase ja pronksi ketastega [8]. Sajandi lõpus tekkis Böömimaal raske, särav kaalium- ja lubjaklaas, mida nimetati Böömi kristalliks. See oli odavam ja säravam kui cristallo ning seda sai lihvida ja graveerida nagu mäekristalli [7][8].
Pliikristall ja Ravenscrofti ronk
Inglise kaupmees George Ravenscroft avas 1673. aastal Londoni Savoy kvartalis klaasitöökoja ja kutsus sinna osavad Itaalia klaasimeistrid [9]. Esimene klaas kattus sageli peente pragude võrguga, mistõttu segule hakati lisama pliidioksiidi. Uut, täiustatud pliikristalli reklaamis Ravenscroft ajalehes London Gazette 1676. aasta oktoobris [9]. Pliiklaas murdis valgust tugevalt, oli pehmem kui teised tolle aja klaasid ja peaaegu veatu. See muutis kiiresti Inglismaa klaasitööstust ning eksport mandrile vähendas veelgi Veneetsia ülekaalu [7].
Kas teadsite? Et uut klaasi oleks võimalik teistest eristada, määrati lepingus Klaasimüüjate Kompaniiga, et igasse klaasi tuleb lisada ronga pea, inglise keeles raven, nagu Ravenscrofti perekonnanime alguses. Londoni muuseumis on säilinud pokaali kild, mille jalal on näha ümmargune tempel ronga peaga, mis on kinnitatud tagurpidi [9].
Kristallklaasid EL-i ja Läti nõuete järgi: neli kategooriat
EL-i kristallklaasi direktiiv 69/493/EMÜ võeti vastu 15. detsembril 1969 ja kehtib siiani [10]. Lätis määravad samad neli rühma Ministrite Kabineti määrused nr 78 “Klaastoodete märgistamise eeskirjad”, mis jõustusid 1. juulil 2000 ja kehtivad klaastoodetele kombineeritud nomenklatuuri koodiga 7013 [1]. Määruste 1. lisas on rühmad kirjeldatud järgmiselt [1]:
| Nimetus | Metalli oksiidid | Tihedus | Muu nõue | Märgistus |
|---|---|---|---|---|
| Kõrgeima kvaliteediga kristall 30% | pliidioksiid vähemalt 30% | vähemalt 3,00 | valguse murdumisnäitaja vähemalt 1,545 | ümmargune kuldse värviga etikett |
| Pliikristall 24% | pliidioksiid vähemalt 24% | vähemalt 2,90 | valguse murdumisnäitaja vähemalt 1,545 | ümmargune kuldse värviga etikett |
| Kristallklaas | tsingi, baariumi, plii ja kaaliumi oksiidid eraldi või koos vähemalt 10% | vähemalt 2,45 | valguse murdumisnäitaja vähemalt 1,520 | ruudukujuline hõbedase värviga etikett |
| Kristallklaas | baariumi, plii ja kaaliumi oksiidid eraldi või koos vähemalt 10% | vähemalt 2,40 | pinna kõvadus Vickersil 550 ± 20 | kolmnurkne hõbedase värviga etikett |
Neid nimetusi võib kasutada ainult toodetel, mis vastavad kirjeldustele. Kui sarnane nimetus on kaubamärgis või ettevõtte nimes, tuleb selle kõrvale selgelt välja tuua kristallklaasi rühm või, kui toode ei vasta ühelegi rühmale, selle tegelikud omadused. Vastavust kontrollib Tarbijakaitse Keskus ning kui märgistus ei vasta analüüsile, katab kulud tootja või müüja [1].
Pliikristall võib järk-järgult muutuda ajaloooks. Euroopa Komisjoni 12. augusti 2026 delegeeritud otsuses kristallklaasist pakendite, näiteks parfüümipudelite ja luksusjookide pudelite kohta, on kirjas, et kristallklaasi tööstus on võtnud kohustuse lõpetada pliikristalli tootmine hiljemalt 31. detsembriks 2028 [11]. Otsus puudutab pakendeid, kuid dokumendis mainitakse ka tööstuse üleminekut pliivabale kristallklaasile [11].
Swarovski kristallid: täpselt lihvitud klaas
Swarovski ettevõtte asutas 1895. aastal Austrias Daniel Swarovski. Tema isa oli Böömimaal klaasilihvija ning pärast 1883. aasta rahvusvahelist elektrinäitust Viinis leiutas Daniel elektrilise kristallide lihvimismasina [12]. Tootmine rajati Wattensis Tiroolis, kus vesi oli oluline hüdroelektri tootmiseks [12]. Swarovski kristalle toodetakse siiani Wattensis ning nende retsepti, sealhulgas kvartsi, liiva ja mineraalide suhet, ettevõte ei avalikusta [13].
Professionaalidele mõeldud lehel nimetab Swarovski oma materjali kristallklaasiks (crystal glass) ja kirjutab, et Advanced Crystal valemis ei ole plii lisatud ning selle sisaldus ei ületa 40 ppm [14]. Seega on Swarovski kristallid täpselt lihvitud klaas, mitte vääriskivid ega looduses kasvanud kristallid.
Strass ja rhinestone: Reini mäekristallist klaasini
Läti sõnaraamatutes nimetatakse säravat klaaskivi strassiks. Tezaurus selgitab seda kui kunstlikku kivi kristallist plii lisandiga, mis oma sära poolest meenutab vääriskivi [15]. Kõnekeeles kasutatakse ka vormi strazi. Nimetus pärineb 18. sajandi juveliiri Georges Frédéric Strassi perekonnanimest: prantsuse keele sõnaraamat Trésor de la langue française nimetab teda selle vääriskivide imitatsiooni leiutajaks ning sõna esineb prantsuse tekstides juba 1746. aastal [16].
Inglise keeles nimetatakse sarnaseid kive rhinestone’iks, tõlkes “Reini kivi”. Algul nimetati nii vääriskive, mis lihviti Reinist leitud mäekristallist, kuid tänapäeval tähistab see sõna värvitu lihvitud klaasi ehete jaoks, samuti klaasi, mille tagaküljel on foolium- või hõbedakiht, mis imiteerib teemanti [17].
Kuidas eristada mäekristalli klaasist
Kodus saab mäekristalli klaasist eristada nelja tunnuse järgi [3]:
- Kõvadus. Mäekristalli kõvadus on 7, seega kriimustab see tavalist klaasi, kuid klaas ei kriimusta kvartsi. Kriimustage ainult varjatud kohas.
- Temperatuur. Kvarts püsib käes kauem jahe, kuid klaas soojeneb kiiremini.
- Sulundid. Ümmargused õhumullid ja täiesti ühtlane sisemus viitavad klaasile, kuid looduslikus kvartsis on sulundid ebakorrapärased.
- Hind. Täiesti veatu ja ebatavaliselt odav tükk võib olla klaas.
Levinumad mäekristalli imitatsioonid on klaas ja kvartspulbrist ning vaigust pressitud materjal, samas laboris kasvatatud kvartsi ei saa koduste testidega eristada [3]. Rohkem tunnuseid leiate artiklist Kuidas ära tunda ehtsat kristalli. Looduslikke näidiseid vaadake rubriigis Mäekristall, aga kerade rubriigis Kerad. Mäekristalli kerale läbimõõduga 4 cm on kingituseks lisatud läbipaistev alus. Läbipaistvat kera ei tohi siiski hoida päikesepaistelisel aknalaual, sest see kogub päikesekiiri nagu lääts [3]. Teisi hooldusnõuandeid leiate hooldustabelist.
Looduslik klaas ja kristalllaulukausid
Loodus toodab klaasi ka ilma klaasimeistrita. Obsidiaan tekib siis, kui laava jahtub nii kiiresti, et aatomid ei jõua kristallvõret moodustada, ning enamiku obsidiaani koostis sarnaneb graniidi ja rüoliidiga [4]. Liibüa kõrbe klaas on looduslik impaktklaas peaaegu puhtast ränidioksiidist, milles on näha gaasimullikesi ja valgeid kristobaliidi sfäärikesi [3]. Moldaviit on tektiit ehk looduslik löögiklaas mullide ja vooluliinidega, kuid suur osa internetis pakutavast “moldaviidist” on tööstuslikult toodetud roheline klaas [3]. Mõlemad looduslikud klaasid leiate rubriigist Tektiidid.

Kvartsist klaasi hulka kuuluvad ka kristalllaulukausid. Helikunstnik Anastasia Clarke võttis 2023. aasta konverentsi artiklis kokku tootjate kirjeldused: kausid valmistatakse kõrge puhtusastmega purustatud kvartsist, mida kuumutatakse tsentrifugaalvormis, ning üks tootja märgib puhtuseks 99,992% [18]. Müügilugudes, mida ta tsiteerib, öeldakse, et esimesed sellised kausid olid kvartskristalli tiiglid, milles kasvatati ränikristalle mikrokiipide jaoks [18]. Sulatatud ja kiiresti jahutatud kvarts enam kristallvõret ei moodusta, vaid muutub läbipaistvaks amorfseks ränidioksiidiks ehk kvartsklaasiks [5].
Seega on koostiselt kristallkauss peaaegu puhas kvarts, kuid ehituselt on see lähedasem Liibüa kõrbe klaasile kui mäekristalli kobarale. Clarke kirjutab, et selline kauss annab stabiilse, selge tooni, mis on sinusoidi kujule lähemal kui pronkskausside heli, kuna selles on vähem ülemhelisid [18]. Meie kausse vaadake rubriigis Kristalllaulukausid, aga teiste kivivormide võrdlust leiate artiklist Kristallide vormid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Tšehhi kristall on tõeline kristall?
Ei, see on klaas. Nimetus tekkis 17. sajandi lõpus, kui Böömimaal hakati tootma säravat kaalium- ja lubjaklaasi, mida lihviti ja graveeriti nagu mäekristalli. Lätis võib kristallklaasi rühmade nimetusi kasutada ainult siis, kui klaasi koostis ja omadused vastavad nõuetele.
Kas Swarovski kristallid on vääriskivid?
Ei. Need on täpselt lihvitud kristallklaas, mida toodetakse Wattensis Austrias. Swarovski ise nimetab oma materjali crystal glass ning Advanced Crystal valemis plii puudub.
Kui palju pliid on pliikristallis?
Läti nõuded nõuavad pliikristallis vähemalt 24% pliidioksiidi ja kõrgeima kvaliteediga kristallis vähemalt 30%. Kristallklaasis on tsingi, baariumi, plii ja kaaliumi oksiide eraldi või koos vähemalt 10%.
Kuidas eristada mäekristalli klaasist?
Mäekristalli kõvadus on 7, seega kriimustab see tavalist klaasi. Käes püsib see kauem jahe ning selle sulundid on ebakorrapärased, kuid ümmargused õhumullid ja täiesti ühtlane sisemus viitavad klaasile.
Mis on strass?
Strass on lihvitud klaaskivid, mis oma sära poolest meenutavad vääriskive. Nimetus pärineb 18. sajandi juveliiri Strassi perekonnanimest ning kõnekeeles nimetatakse neid ka strazi.
Millest valmistatakse kristalllaulukausid?
Kõrge puhtusastmega kvartsist, mis sulatatakse ja tsentrifugaalvormis vormitakse kausi kujuliseks. Pärast sulatamist kvarts enam kristallvõret ei moodusta, seega on kauss ehituselt kvartsklaas.
Allikad
- Ministru Kabineti määrus nr 78 “Klaastoodete märgistamise eeskirjad” (29. veebruar 2000), lisa 1, likumi.lv
- H. M. King. Quartz, Geology.com
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: mäekristall, obsidiaan, Liibüa kõrbe klaas, moldaviit (kõvadus, kuidas ära tunda, imitatsioonid)
- H. M. King. Obsidian, Geology.com
- What is fused silica? How is fused silica made? Elkem
- Tezaurs.lv: kristallklaas (LU MII)
- M. Martin. Liquid Light: 500 Years of Venetian Glass, National Gallery of Victoria, 2019
- Bohemian glass, Encyclopaedia Britannica
- Goblet, George Ravenscroft, 1677 kuni 1681, Londoni Muuseumi kollektsioon
- Nõukogu direktiiv 69/493/EMÜ (15. detsember 1969) kristallklaasi kohta, EUR-Lex
- Euroopa Komisjoni 12. augusti 2026 delegeeritud otsus C(2026) 5778 kristallklaasist pakendite kohta, EL Nõukogu dokument 12487/26
- The History of Swarovski, Swarovski
- Swarovski Products FAQs: What is Swarovski crystal?, Swarovski
- Ingredient Brand and Signature Features: Advanced Crystals, Swarovski ReCreated, Swarovski
- Tezaurs.lv: strass (LU MII)
- STRASS: étymologie, Trésor de la langue française informatisé, CNRTL (ATILF, CNRS)
- Rhinestone, Encyclopaedia Britannica
- A. Clarke. Shard-Speakers: An Inquiry into the History, Sonic Properties, and Musical Possibilities of Quartz Crystal Singing Bowls. NIME 2023 (autor New Yorgi Ülikoolist)