Kas krüptoniit eksisteerib: päris mineraalid Supermani lugudes, Minecraftis ja teistes mängudes

Kui Londoni Loodusloo Muuseumi mineraloog Chris Stanley sisestas internetis uue Serbia mineraali keemilise nimetuse, näitas otsing talle krüptoniiti [1]. Filmis “Superman Returns” oli just selline nimi kirjutatud krüptoniidi kastile, ainult lisandiga “fluoriidiga” [1]. Tegelik mineraal jadarid ei ole roheline ega radioaktiivne [2], kuid selle lugu näitab hästi, kui lähedale päris geoloogiale filmid ja mängud mõnikord jõuavad.

Krüptoniit: raadiokuuldest rohelise kivini

Krüptoniit on väljamõeldud aine, mis võib kahjustada Supermani, kangelast, keda peaaegu miski ei suuda vigastada [3]. Seda tutvustati esmakordselt mitte koomiksis, vaid raadiokuuldemängus “Adventures of Superman” 1943. aastal. Koomiksites ilmus krüptoniit alles 1949. aastal ajakirjas Superman #61 ning siis oli see punane. Tuntud rohelise värvi sai see 1951. aastal ajakirjas Action Comics #161 [4].

Sõnal on ka ülekantud tähendus. Inglise keeles nimetatakse krüptoniidiks midagi, mis kahjustab inimest või asja, mis muidu tundub tugev [3]. Eesti keeles võiks seda nimetada nõrgaks kohaks.

Jadarid: Serbia mineraal krüptoniidi valemiga

Jadaridi leidsid 2004. aastal Serbia Jadar orus uurimispuurimiste käigus kaevandusettevõtte Rio Tinto geoloogid. See ei vastanud ühelegi teadaolevale mineraalile, seetõttu uuriti proovi Londoni Loodusloo Muuseumis ja Kanada Riiklikus Teadusnõukogus ning 2006. aastal kinnitas Rahvusvaheline Mineraalide Assotsiatsioon selle uueks mineraaliks numbriga IMA 2006-036 [5][6]. Teaduslik kirjeldus avaldati 2007. aastal [6].

Jadaridi valem on LiNaSiB3O7(OH), ehk naatrium-litium-boorsilikaadi hüdroksiid [6]. NBC Newsi loos naljatas Stanley, et mineraaliga tuleb olla ettevaatlik, et Maa ei jääks oma kuulsaimast superkangelasest ilma [2].

Miks jadaridi ei nimetatud krüptoniidiks

Põhjus on keemias. Stanley selgitas, et mineraali ei saa nimetada krüptoniidiks, sest selles pole krüptooni [1], seetõttu nimetati see leiukoha, Serbia Jadar basseini järgi [6]. Krüptoon on päris keemiline element, väärisgaas, mille avastasid keemikud William Ramsay ja Morris Travers 1898. aastal vedela õhu aurustamisel. Selle nimi tuleb kreeka sõnast kryptos, mis tähendab “peidetud” [7].

Filmi rekvisiidiga seob jadaridi ainult valem. See on valge, tuhm mineraal kõvadusega 4 kuni 5 ning selle kristallid ületavad harva 5 kuni 10 mikromeetrit [6]. Stanley kirjeldas seda kui valget, pulbrilist ja “üsna igavat” [1]. Ultraviolettvalguses helendab jadarid nõrgalt roosakas-oranžina [5][6]. Loodusloo muuseum selgitab, et filmi krüptoniidile annab rohelise värvi fluor, seega jadarid, milles fluori pole, on valge [8].

Teadlaste jaoks on jadarid oluline liitiumi ja boori tõttu. Muuseumi teadlased järeldasid 2025. aastal, et selle tekitas haruldane vulkaanilise tegevuse ja tugevalt aluseliste soodajärvede kombinatsioon, mis piirkonnas eksisteeris juba enne 16 miljonit aastat. Seni on jadaridi teada ainult Serbias. Professor Richard Herrington hindab, et leiukohas on peaaegu 100 miljonit tonni jadaridi, mis lubatud kaevandamise korral võiks katta üheksat kümnendikku Euroopa elektriautodele vajalikust liitiumist. Kohalikud elanikud on kaevanduse ja töötlemistehase ehitamisele tugevalt vastu ning muuseum kirjutas 2025. aasta juunis, et kaevandamist pole seni alustatud [9].

Kas teadsite? Jadaridi proovi saab vaadata Londoni Loodusloo Muuseumi Maa aarete galeriis (Earth’s Treasury) ning muuseum on selle lisanud oma kõige kummalisemate eksponaatide nimekirja pealkirjaga “Krüptoniit” [8]. Selles muuseumis hoitakse ka osa tüüpmaterjalist, mille järgi mineraal kirjeldati [6].

Minecrafti ametüsti geoodid ja päris geoodid Brasiilias

Minecrafti ametüsti geoodid ilmusid 2021. aasta 8. juuni uuenduses Caves & Cliffs: Part I [10]. Mängus on geoodil kolm kihti: välimine sileda basaltiga, keskmine kaltsiidiga ja sisemine ametüstiga. Ametüsti kobarad kasvavad ainult spetsiaalsetel ametüsti plokkidel (budding amethyst) [11] ning nende kildudest saab valmistada näiteks teleskoobi ja toonitud klaasi [12].

Ametüsti druus. Ametüst on kvartsi violetne teisend, mida Brasiilias leidub basaltilava õõnsustes

Ka looduses moodustuvad ametüsti geoodid sageli vulkaanilistes kivimites. Olulisemad ametüsti leiukohad on tavaliselt tardkivimite pragudes ja õõnsustes ning Brasiilias ja Uruguays leidub palju ametüsti basaltilava voolude õõnsustes [13]. Rio Grande do Suli osariigis Brasiilias ja naaberriigis Uruguays tekkisid õõnsused gaasimullide ja laavatunnelite tõttu ajal, mil Aafrika ja Lõuna-Ameerika eraldusid ning tekkis Atlandi ookean. Õõnsused kattusid esmalt ahhaadi kihiga, seejärel jämedate kvartskristallidega ning alguses olid need geoodid täidetud mäekristalliga. Ümbritseva basaldi radioaktiivsete mineraalide kiirgus tekitas kvartsi värvuskeskused ja muutis selle ametüstiks [14].

Ka kaltsiit võib looduses olla geoodides: geology.com pildil on näha ametüsti geoodi, mille seina seest kasvab kaltsiidi kristall [14]. Ametüsti druuse leiate kategooriast Druusid ja geoodid, aga erinevus druusi ja geoodi vahel on selgitatud artiklis Kristallide vormid.

Obsidiaan: mängus üks vastupidavamaid plokke, looduses habras klaas

Minecraftis tekib obsidiaan, kui voolav vesi puutub kokku laava allikaplokkiga. Seda saab kaevandada ainult teemant- või neteriidikirka abil ning selle plahvatuskindlus on 1200, mis on ellujäämisrežiimis kõrgeim võimalik näitaja [15]. Minecraft Wiki märkustes on öeldud, et mängus on obsidiaan üks raskemini hävitatavaid plokke, kuid tegelikult on see habras nagu klaas [15].

Poleeritud obsidiaan, looduslik vulkaaniline klaas, mis tekib laava kiirel jahtumisel

Looduses on obsidiaan vulkaaniline klaas. See tekib, kui laava jahtub nii kiiresti, et aatomid ei jõua moodustada kristallvõret. Selle kõvadus on umbes 5,5, mistõttu on seda lihtne kriimustada ning habras klaas murdub kergesti löögi korral [16]. Samas võib obsidiaani serv olla õhem ja teravam kui parim kirurgiline teras ning õhukesi obsidiaani terasid kasutatakse mõnes skalpellis kõige täpsemate operatsioonide jaoks [16]. Kategoorias Obsidiaan leiate 4×4 cm obsidiaani püramiidi Mehhikost.

Teemandid, smaragdid ja rubiinid: kus neid peidab mäng ja kus loodus

Minecraftis tekib teemandi maag Y=16 kuni Y=-63 vahel ning kõige sagedamini Y=-58 ja Y=-59, seega maailma kõige alumises osas [17]. Looduses moodustuvad teemandid Maa vahevöös umbes 150 kilomeetri või suurema sügavuse juures, kus temperatuur on vähemalt 1050 °C. Pinnale toovad need sügavusest pärit vulkaanipursked, mis moodustavad kimberliidi ja lamproiidi korstnaid. Sellised pursked on erakordselt haruldased ning tänapäeva inimesed pole neid näinud. Süsi teemantide tekkes osaleb harva, kui üldse [18].

Smaragdi maag tekib mängus ainult mägede ja tuuliste küngaste biomides [19]. Päris smaragd on berülli roheline teisend ning selles on peaaegu alati silmaga nähtavad sulamid, nn aed [20]. 2012. aastal plaanisid Minecrafti arendajad kaubanduseks külaelanikega kasutada rubiine, kuid need asendati smaragdidega [21]. Päris rubiini on korundi punane teisend kõvadusega 9 [20].

Stardew Valley ja Tähtede sõjad: päris ja väljamõeldud kristallid

Stardew Valleys avab geoodid 25 kuldmündi eest sepp Clint, kuid neid saab purustada ka geoodipurustajaga [22]. Mängus on 53 mineraali, mida saab muuseumile annetada [23], ning paljudel neist on päris kivide nimed, näiteks akvamariin, topaas, malahhiit, püriit, opaal, jaspis ja tiigrisilm [23]. Looduses saab püriiti kullast eristada glasuurimata portselanil tõmmatud triibu järgi: püriidi triip on rohekasmust, kulla oma kollane. Lisaks on püriit habras, kuid kuld pehme ja painduv [20].

Tähtede sõdade kyber-kristallid eksisteerivad ainult selle väljamõeldud universumi lugudes. Ametlikus Star Wars andmebaasis on kirjas, et neid leidub mitmel planeedil, eriti jäise planeedi Ilum koobastes, ning kristall on värvitu, kuni see seostub jediga, pärast mida hakkab see helendama siniselt või roheliselt, harva mõnes muus värvitoonis [24].

Kingitus lapsele, kes mängib Minecrafti

Kui laps teab, kust mängus geoodi otsida, võib teda rõõmustada päris ametüsti druusiga koos looga sellest, kuidas Brasiilia basaldis muutus mäekristall ametüstiks. Meie ametüsti druusid on pärit Brasiiliast ning väiksemad maksavad alates 21 €. Ametüsti kõvadus on 7, seda võib lühidalt loputada, kuid pikaajaline päike võib violetset värvi pleegitada [20]. Teine idee on 4×4 cm obsidiaani püramiid hinnaga 25 €: päris vulkaaniline klaas, mida saab võrrelda mängu obsidiaani plokiga. Obsidiaani kõvadus on 5 kuni 5,5, seega hoidke seda eraldi teistest kividest ja kaitske löökide eest [20].

Väikseid kive ei tohi anda lastele, kes võivad neid suhu panna. Rohkem ideid leiate kategooriast Kingituste ideed ning tellimustele alates 30 € on pakiautomaati saatmine Baltikumis tasuta.

Korduma kippuvad küsimused

Kas krüptoniit eksisteerib?

Roheline kivi planeedilt Krüpton on väljamõeldis. Kuid 2006. aastal uueks mineraaliks tunnistatud jadaridil on peaaegu sama valem kui krüptoniidil filmis Superman Returns, ainult ilma fluorita.

Mida tähendab sõna krüptoniit?

Supermani lugudes on see väljamõeldud aine, mis teda kahjustab. Ülekantud tähenduses nimetatakse nii midagi, mis kahjustab inimest või asja, mis muidu tundub tugev, ehk nõrk koht.

Miks jadaridi ei nimetata krüptoniidiks?

Selles pole keemilist elementi krüptooni, seetõttu nimetati mineraal leiukoha, Serbia Jadar basseini järgi.

Kuidas looduses tekib obsidiaan?

Obsidiaan tekib, kui laava jahtub nii kiiresti, et aatomid ei jõua moodustada kristallvõret. See on vulkaaniline klaas kõvadusega umbes 5,5 ja teravate murdepindadega.

Kas Minecrafti ametüsti geoodid sarnanevad päris geoodidele?

Osaliselt. Mängus on geoodil basalt-, kaltsiit- ja ametüstkiht. Brasiilias ja Uruguays leidub päris ametüsti geoode basaltilava õõnsustes, kus esmalt tekkis ahhaadi kiht ja seejärel kvarts, mis muutus loodusliku kiirguse toimel violetseks.

Kus looduses tekivad teemandid?

Maa vahevöös umbes 150 km või suuremas sügavuses ja vähemalt 1050 °C temperatuuril. Pinnale toovad need sügavusest pärit vulkaanipursked ning süsi selles protsessis peaaegu kunagi ei osale.