Kui Te elaksite 17. sajandi Kuramaal, nimetaksite oktoobrit tõenäoliselt hingede kuuks (läti keeles veļu mēnesis), novembrit öökülma kuuks (salnas mēnesis) ja detsembrit huntide kuuks (vilku mēnesis). Vanade lätlaste kuunimetused trükiti esimest korda 1649. aastal [1][2] ja igas neist peitub mõni loodusvaatlus, põllutöö või esivanemate austamise tava.
Kes avaldas esimesena lätikeelsed kuunimetused
Lätikeelsed kuunimetused koos ladinakeelsetega avaldas esmakordselt Kuramaa superintendent Paul Einhorn oma teoses “Historia Lettica” 1649. aastal [1][2]. Akadeemik Jānis Stradiņš kirjutab, et Einhorni tööd olid pigem juhised teistele vaimulikele paganluse ja katoliikluse vastu võitlemiseks ning need trükiti väga väikese tiraažiga. Ometi andis just Einhorn esimesed põhjalikumad materjalid lätlaste etnograafia ja vanade uskumuste kohta [3].
Kas teadsite? Stradiņši andmetel suri Einhorn (1590 kuni 1655) Jelgava Püha Kolmainu kiriku kantslis, pidades teravat jutlust uue kalendrisüsteemi kehtestamise vastu [3]. Seega astus inimene, kes esimesena avaldas lätikeelsed kuunimetused, oma viimases jutluses välja kalendri muutmise vastu.
Kaksteist vana kuunimetust: tabel
Teises veerus on Einhorni 1649. aasta nimetused läti keeles, sulgudes eestikeelne tõlge. Sõna “jeb” (ehk) tähendab, et kuul oli juba siis kaks nime. Kolmandas veerus on variandid Vidzeme 1817. aasta kalendrist [4], Läti avaliku meedia portaali LSM loendist [5] ja sõnaraamatust Tēzaurs [6].
| Kuu | Einhorn, 1649 [1] | Teised kirjapandud nimetused | Mida nimi näitab |
|---|---|---|---|
| Jaanuar | ziemas mēnesis (talvekuu) | sala mēnesis (pakasekuu) [5], jauna gada mēnesis (uue aasta kuu) [4] | talve keskpaik ja pakane |
| Veebruar | sveču mēnesis (küünlakuu) | meteņu, puteņu, sala mēnesis (vastla-, tuisu-, pakasekuu) [6] | küünlapäev (Sveču diena) 2. veebruaril |
| Märts | sērsnu jeb baložu mēnesis (koorikukuu ehk tuvikuu) | pavasara mēnesis (kevadkuu) [4] | sērsna on lumekoorik, mis tekib niiske pealmise kihi külmumisel |
| Aprill | sulu mēnesis (mahlakuu) | sulu mēnesis ka 1817. aastal [4] | puudes hakkab mahl kiiremini voolama |
| Mai | lapu jeb sējas mēnesis (lehekuu ehk külvikuu) | ziedoņa mēnesis (õitseaja kuu) [6] | lehtede puhkemine ja külv |
| Juuni | ziedu mēnesis (õitekuu) | vasaras mēnesis (suvekuu) [4], papuves mēnesis (kesakuu) [6] | õitsemise aeg |
| Juuli | siena jeb liepu mēnesis (heinakuu ehk pärnakuu) | siena mēnesis ka 1817. aastal [4] | heinategu ja pärnaõied |
| August | suņu jeb rudzu mēnesis (koerakuu ehk rukkikuu) | labības mēnesis (viljakuu) [4] | rukki ja muu vilja lõikus |
| September | sila jeb viršu mēnesis (nõmmekuu ehk kanarbikukuu) | rudens mēnesis (sügiskuu) [4], Miķeļu mēnesis (mihklikuu), sēņmēnesis (seenekuu) [6] | nõmmedel õitseb kanarbik |
| Oktoober | veļu jeb zemliku mēnesis (hingede kuu ehk hingede kostitamise kuu) | lietus mēnesis (vihmakuu) [4], rudens mēnesis (sügiskuu) [6] | surnud esivanemate mälestamine |
| November | salnas mēnesis (öökülma kuu) | salnu mēnesis (öökülmade kuu) [5] | öökülmad ja esimene pakane |
| Detsember | vilku mēnesis (huntide kuu) | ziemas mēnesis (talvekuu) [4] | aasta pimedaim aeg |
Kust pärinevad nimetused: loodus, tööd ja esivanemad
Läti Ülikooli teadlane Aīda Rancāne selgitab, et vanades nimetustes on peidus olulisimad loodusnähtused või tähtsamad pühad ja rituaalid. Tema sõnul on mahlakuu (sulu mēnesis) seotud ajaga, mil mahl hakkab puudes kiiremini voolama, niitmise ehk heinakuu (pļaujas jeb siena mēnesis) nimi aga tuleb töödest, mida siis tehakse [7]. Paljud sõnad vajavad selgitust ka tänapäeva lätlasele. Sērsna on lumikatte koorik, mis tekib niiske pealmise lumekihi külmumisel, ja sellest tuleb märtsi nimi sērsnu mēnesis (koorikukuu). Sils on liivasel pinnasel kasvav männimets ehk nõmm, mille alustaimestikus kasvab ka kanarbik [6].
Mõlemad Einhorni oktoobrinimetused viitavad esivanematele. Veļi on läti mütoloogias surnud inimeste hinged või allilma vaimud, kes elavad teispoolsuses, zemlikas aga surnute vaimudele pakutav kostitus ning ka aeg, mil see neile välja pannakse [6]. Naabrid leedulased kasutavad vanu kuunimetusi tänapäevalgi. Läti Kultuuriakadeemia kaasprofessor Rūta Muktupāvela märgib, et nende november on lapkritis, lehesaju kuu, ning et isegi leedulased ise ei mõista alati, miks kuu kovas (märts) on nimetatud linnu järgi [7][17].
Miks nimetused erinevates allikates erinevad
Esimene põhjus on aja arvestamise viis ise. Rancāne selgitab, et vanad kuud järgisid Kuu faase: kuu algas, kui taevas ilmus kitsas noorkuu sirp, ja kestis umbes 29 kuni 30 päeva. Seetõttu ei vasta vanad kuud tänapäeva kuudele ning iga kahe või kolme aasta järel lisandus kaheteistkümnele kuule kolmteistkümnes, pidukuu [7]. Rancāne sõnul nõudis sellise kalendri pidamine pidevat päikesetõusude, -loojangute, Kuu pöörangute ja tähtkujude ilmumise jälgimist [7].
Teine põhjus on aeg ja koht. Einhorn oli Kuramaa superintendent, kuid Vidzeme 1817. aasta kalendris nimetatakse märtsi kevadkuuks (pavasara mēnesis), oktoobrit vihmakuuks (lietus mēnesis) ja detsembrit talvekuuks (ziemas mēnesis) [4]. Kolmas põhjus on tänapäevane valik. LSM-i lastele mõeldud nimekiri nimetab jaanuari pakasekuuks (sala mēnesis) [5], sõnaraamatus Tēzaurs on sala mēnesis aga veebruari sünonüüm [6]. Seega saab kindlalt öelda vaid seda, milline nimi on millises allikas kirjas.
Hingedeaeg: esivanemate mälestamise traditsioon
Läti hingedeajaks (veļu laiks) peetakse enamasti aega mihklipäevast mardipäevani või pühakutepäevani 1. novembril, kuid Läti Folkloori Arhiivi uurija Guntis Pakalns märgib, et kirjeldustes on see kõige rohkem seotud oktoobriga [8]. LSM tsiteerib 1767. aastal ilmunud Kuramaa kirikuajalugu, kus on kirjas, et hingedeaega, zemlikasid ehk Jumala päevi peeti neli nädalat, 29. septembrist kuni 28. oktoobrini. Sel ajal ei töötatud, eriti ei pekstud vilja, sest usuti, et siis pekstud vili ei idane [9].
Samas üleskirjutuses kirjeldatakse ka pidusööki. Toidud pandi põrandale eraldi, hoolikalt puhtaks pühitud toas ning õhtul kutsus peremees, põlev peerg käes, valjul häälel surnud vanemaid, sugulasi ja sõpru sööma ja jooma. Kui vaimud olid söönud, raius ta lävel peeru kirvega pooleks ja käskis neil tagasi minna, aga mitte üle põldude [9]. Läti Folklooriseltsi juhatuse esimees Andris Kapusts lisab, et hingi kutsuti mitte selle sama laua taha, kus istusid elavad, vaid rehte, sauna või aita [9]. Mardipäeval aeti vaimud kolistamise ja laulmise saatel minema ning hingedeaeg lõppes [10].
Tänapäeval soovitab Aīda Rancāne mitte otsida kindlat päeva, vaid pühendada mõni õhtu mälestustele, kalmistu külastamisele ja pidusöögi valmistamisele [10]. Pakalns kutsub süütama küünla, sirvima perealbumit ja rääkima lastele ning lastelastele, kes olid nende esivanemad [8].
Talvekuud: huntide kuu, talvekuu ja küünlakuu
Einhorni nimekirjas on detsember huntide kuu (vilku mēnesis), jaanuar talvekuu (ziemas mēnesis) ja veebruar küünlakuu (sveču mēnesis) [1][2]. Miks nimetati detsembrit huntide järgi, allikad otseselt ei selgita. LSM kirjutab, et pärast öökülmade kuu kargeid hommikuid järgneb aasta pimedaim aeg, huntide kuu [7]. Folklooriteadlane Aīda Rancāne mainib Läti Rahvusentsüklopeedias, et jõulude ajal aeti mõnel pool sümboolselt hunte minema, visates metsa oksaraage, et majapidamist nende eest kaitsta [18]. Detsembris on ka aasta pikim öö: 2026. aastal on talvine pööripäev Riia aja järgi 21. detsembril [19][20]. Kuidas vanad lätlased pööripäeva tähistasid, lugege artiklist Talvine pööripäev 2026.
Jõuludega on suguluses talvekuu (ziemas mēnesis) nimetus: läti keeles on jõulud Ziemassvētki, sõna-sõnalt “talvepühad”. Rancāne kirjutab, et nii sõnatüve kui ka sümboolse tähenduse poolest on jõulud tihedalt seotud ühe vana kalendri kuuga, talvekuuga, ning koos tähistavad need talve haripunkti [18]. Einhorn nimetas nii jaanuari [1][2], Vidzeme 1817. aasta kalendris on talvekuu aga detsember, jaanuar seevastu uue aasta kuu (jauna gada mēnesis) [4]. Tänapäeva loendites nimetatakse jaanuari ka pakasekuuks (sala mēnesis) [5]. Kuidas aastavahetusel õnne valati ja tulevikku ennustati, lugege artiklist Õnnevalamine ja teised uusaasta traditsioonid.
Einhorni nimekirjas on veebruar küünlakuu (sveču mēnesis) [1][2] ja nii nimetatakse seda ka Vidzeme 1817. aasta kalendris [4]. Sõnaraamatus Tēzaurs on veebruar ka vastlakuu, tuisukuu ja pakasekuu (meteņu, puteņu un sala mēnesis) [6]. Küünlakuu nimetus on seotud küünlapäevaga 2. veebruaril. Küünlapäeva uskumuste ja küünalde valamise kohta lugege artiklist Küünlapäev 2. veebruaril.
Kuna vanad kuud algasid noorkuuga [7], võib ka talvekuusid lugeda Kuu järgi: kõik 2027. aasta noorkuu ja täiskuu kuupäevad Riia aja järgi on kirjas artiklis Kuu faasid 2027. Kogu aasta ühel lehel näitab Kuu faaside kalender 2027, kuhu saab märkida kuni kaheksa Teile olulist päeva [21].
Kas teadsite? Nītaure ja Mālpils pastor Salomon Gubert kirjutas teoses “Stratagema oeconomicum, oder Ackerstudent”, kuidas talupojad aastat lugesid: “Jõuludest küünlapäevani on 6 nädalat”. Edasi jagunes aasta lõikudeks kuni Filippuse ja Jaakobuse päevani, jaagupäevani, mihklipäevani, mardipäevani ja taas jõuludeni. Kokku tuleb 51 nädalat ning lisades veel 8 päeva, “on terve aasta täis” [1].
Täiskuu nimed Ameerika ja inglise traditsioonis
Inglise keelt kõnelevas maailmas on populaarsed täiskuu nimetused, mida avaldab Ameerika kalender The Old Farmer’s Almanac. Need kuuluvad teise kultuuri, mitte läti traditsiooni. Almanahh kirjutab, et nimetused pärinevad Põhja-Ameerika põlisrahvaste, koloniaal-Ameerika ja teiste Põhja-Ameerika traditsioonidest, kuid jaanuari Wolf Moon on tõenäoliselt inglise päritolu nimi, mille tõid kaasa Euroopa asukad [11].
| Kuu | The Old Farmer’s Almanac (USA) | Eestikeelne vaste |
|---|---|---|
| Jaanuar | Wolf Moon | Huntide kuu |
| Veebruar | Snow Moon | Lumekuu |
| Märts | Worm Moon | Ussikuu |
| Aprill | Pink Moon | Roosa kuu (floksiõite järgi) |
| Mai | Flower Moon | Õitekuu |
| Juuni | Strawberry Moon | Maasikakuu |
| Juuli | Buck Moon | Hirvekuu |
| August | Sturgeon Moon | Tuurakuu |
| September | Corn Moon | Maisikuu |
| Oktoober | Hunter’s Moon | Küttide kuu |
| November | Beaver Moon | Koprakuu |
| Detsember | Cold Moon | Külmakuu |
Mõned kokkulangevused on üllatavad. Anishinaabe rahva märtsi nimi Snow Crust Moon tähendab lumekooriku kuud, täpselt nagu lätlaste sērsnu mēnesis (koorikukuu). Ojibwa rahva märtsi nimi Sugar Moon tähistab aega, mil voolab vahtramahl, nagu lätlaste sulu mēnesis (mahlakuu) aprillis. Cree ja assiniboini rahval on november Frost Moon ehk öökülma kuu, nagu Einhorni salnas mēnesis [11]. Almanahh kirjutab ka, et mõned hõimud, kes lugesid aega Kuu järgi, lisasid iga mõne aasta tagant lisakuu, et kalender aastaaegade suhtes ei nihkuks [11]. 2026. aastal on Küttide kuu 26. oktoobril ja Koprakuu 24. novembril ning viimane on ühtlasi superkuu, esimene kolmest järjestikusest [12][13].
Kuu kivides: kuukivi ja seleniit
Kuukivi on päevakivi, milles ortoklass vaheldub õhukeste albiidikihtidega [14]. See struktuur hajutab valgust ning kivi pinnal libiseb õrn kuma. GIA nimetab seda nähtust adularestsentsiks ja võrdleb seda täiskuuga, mis paistab läbi õhukese kõrgete pilvede loori. Hindu mütoloogias on kuukivi tekkinud tahkunud Kuu kiirtest [15]. Kuukivi kõvadus on 6 kuni 6,5 ning selle läige on tundlik, seepärast hoitakse kivi hoolikalt ega soojendata seda kaua [14]. Poleeritud kivid ja käevõru leiate kategooriast Kuukivi.
Seleniidi nimi pärineb kreeka sõnast, mis tähendab Kuud, sest varem usuti, et see mineraal kasvab ja kahaneb koos Kuu faasidega [16]. See on väga pehme kips kõvadusega 2, mida ei leotata vees ja puhastatakse ainult kuiva lapiga [16]. Kuu teemaga sobib kuusirbikujuline seleniidist kauss, teised seleniidist tooted, alates pulkadest kuni lampideni, on aga kategoorias Seleniit.
Paljud kristallisõbrad puhastavad oma kive täiskuuvalguses, asetades need aknalauale. Kui Teiegi nii teete, võtke need hommikul ära, enne kui päike neile peale paistab. Ametüst ja roosa kvarts võivad pikaajalises päikesevalguses pleekida, kuid läbipaistev mäekristalli kuul toimib päikese käes nagu lääts [14]. Iga kivi hooldusnõuded on kokku võetud hooldustabelis, tänapäeva sünnikuu kivide kohta lugege aga artiklist Sünnikuu kivid.
Korduma kippuvad küsimused
Milline kuu on hingede kuu (veļu mēnesis)?
Hingede kuu (veļu mēnesis) on oktoober. Paul Einhorn nimetas seda 1649. aastal hingede kuuks ehk zemlikade kuuks (veļu jeb zemliku mēnesis) ning mõlemad nimetused on seotud surnud esivanemate mälestamisega: veļi on surnute hinged, zemlikas aga surnute vaimudele pakutav kostitus.
Kuidas vanad lätlased nimetasid jaanuari?
Einhorni 1649. aasta nimekirjas on jaanuar talvekuu (ziemas mēnesis). Tänapäeva loendites nimetatakse seda ka pakasekuuks (sala mēnesis), 1817. aasta Vidzeme kalendris aga uue aasta kuuks (jauna gada mēnesis).
Kuidas vanad lätlased nimetasid detsembrit?
Paul Einhorni 1649. aasta nimekirjas on detsember huntide kuu (vilku mēnesis) ja nii nimetatakse seda ka tänapäeva loendites. Vidzeme 1817. aasta kalendris on detsember talvekuu (ziemas mēnesis).
Kuidas vanad lätlased nimetasid veebruari?
Einhorni nimekirjas on veebruar küünlakuu (sveču mēnesis), nagu ka Vidzeme 1817. aasta kalendris. Sõnaraamatus Tēzaurs nimetatakse veebruari ka vastlakuuks, tuisukuuks ja pakasekuuks.
Miks oli vanadel lätlastel mõnel aastal 13 kuud?
Vanad kuud järgisid Kuu faase ja kestsid umbes 29 kuni 30 päeva. Kaksteist sellist kuud on umbes 11 päeva lühemad kui päikeseaasta, seetõttu lisati iga kahe või kolme aasta järel kolmteistkümnes, pidukuu.
Millal on hingedeaeg (veļu laiks)?
Läti hingedeajaks peetakse enamasti aega mihklipäevast mardipäevani või pühakutepäevani 1. novembril. Rahvaluule üleskirjutustes on see kõige rohkem seotud oktoobriga.
Kuidas nimetatakse oktoobri täiskuud?
Ameerika kalendris The Old Farmer’s Almanac on oktoobri täiskuu Küttide kuu (Hunter’s Moon). 2026. aastal on see 26. oktoobril. Läti rahvakalendris on oktoober hingede kuu (veļu mēnesis).
Allikad
- G. Jaunmuktāne (Läti Akadeemiline Raamatukogu). Kalendrid, ajamärgid. Latvijas Vēstnesis, 19.10.2004, nr 165
- G. Jaunmuktāne. Kalendrite ajaloost. Kogumik “Mõõdetud aeg ja ruum”, Läti Ülikooli Akadeemiline Kirjastus
- J. Stradiņš (Läti Teaduste Akadeemia). Teadusest Lätist ja lätlastest. Latvijas Vēstnesis, 2.11.2007, nr 177
- Aasta 12 kuu nimed. Pilk Vidzeme 1817. aasta kalendrisse. LSM.lv, Läti Raadio ja Läti Rahvusraamatukogu, 2019
- Sveču, sērsnu, vilku… ehk vanade lätlaste kuunimetused. LSM.lv, 2018
- Tēzaurs, Läti Ülikooli Matemaatika ja Informaatika Instituut, märksõnad: sērsna, sils, zemlikas, veļi, veļu mēnesis, sala mēnesis, sveču mēnesis, meteņu mēnesis, puteņu mēnesis, vilku mēnesis, ziemas mēnesis, viršu mēnesis, lapu mēnesis, ziedu mēnesis
- P. Vilsone. Käes on öökülmade kuu. LSM.lv, Läti Raadio, 2013 (A. Rancāne, R. Muktupāvela)
- I. Upīte. Hingedeaeg meenutuseks ja mõtisklusteks põlvkondade järjepidevusest. LSM.lv, 2014 (G. Pakalns, Läti Folkloori Arhiiv)
- I. Strazdiņa. Hingedeaeg ja Halloween: folklooriteadlased selgitavad ühist ja erinevat. LSM.lv, 2024
- S. Liepiņa. Hingedeajal kutsuvad folklooriteadlased meenutama oma esivanemaid. LSM.lv, ReTV, 2021
- C. Boeckmann. Full Moon Names. The Old Farmer’s Almanac
- Full Moon in October 2026: Hunter’s Moon. The Old Farmer’s Almanac
- Full Moon in November 2026: Beaver Moon. The Old Farmer’s Almanac
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: kuukivi, ametüst, roosa kvarts, mäekristall (struktuur, hooldus)
- Moonstone History and Lore. Gemological Institute of America (GIA)
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: seleniit (nime päritolu, kõvadus, hooldus)
- Kovas. Leedukeelne Vikipeedia
- A. Rancāne. Jõulud, läti traditsioonilises kultuuris. Läti Rahvusentsüklopeedia, Läti Rahvusraamatukogu (uuendatud 29.05.2026)
- Seasons in Riga: võrdpäevsused ja pööripäevad Riia aja järgi. timeanddate.com
- Earth’s Seasons and Apsides. USA Mereväe Observatoorium (USNO), Astronomical Applications Department
- FREQUENCIES. Kuu faaside kalender 2027 koos Teie eriliste päevadega (tootekirjeldus)