Esmaspäeval, 2026. aasta 21. detsembril kell 22.50 Riia aja järgi jõuab Päike oma kõige lõunapoolsemasse punkti ja algab astronoomiline talv [1][2]. Sel päeval on Päike Riias horisondi kohal vaid 6 tundi ja 43 minutit [5]. Läti traditsioonis tervitati seda aasta pimedaimat aega jõulupaku vedamise, maskide ja pidusöögiga. Paljudes kohtades usuti, et jõulude ajal tuleb süüa üheksa korda [7][9].
Millal on talvine pööripäev 2026
Talvine pööripäev on kindel hetk, mitte terve päev. 2026. aastal saabub see esmaspäeval, 21. detsembril kell 22.50 Läti talveaja järgi ehk kell 20.50 maailmaaja (UTC) järgi. Just sellist aega näitavad nii timeanddate.com kui ka USA Mereväe Observatoorium (USNO) [1][2]. Aasta lühim päev Lätis on 21. detsember, 22. detsember on sellest vaid ühe sekundi võrra pikem [5].
| Aasta | Talvine pööripäev | Riia aeg |
|---|---|---|
| 2024 | 21. detsember | 11.20 |
| 2025 | 21. detsember | 17.03 |
| 2026 | 21. detsember, esmaspäev | 22.50 |
| 2027 | 22. detsember, kolmapäev | 4.42 |
| 2028 | 21. detsember | 10.19 |
| 2029 | 21. detsember | 16.14 |
| 2030 | 21. detsember | 22.09 |
Tabelist on näha, et pööripäeva hetk nihkub igal aastal umbes kuus tundi hilisemaks. 2027. aastal libiseb see Lätis 22. detsembri varahommikusse, liigaastal 2028 on see aga taas 21. detsembril [1][2][3].
Miks on pööripäev 21. detsembril ja mõnikord 22. detsembril
Maa pöörlemistelg ei ole risti tasandiga, millel Maa tiirleb ümber Päikese, vaid on umbes 23,4 kraadi kaldu. Detsembris on põhjapoolkera Päikesest eemale kallutatud ning pööripäeva hetkel on Päike seniidis lõunapöörijoone kohal, umbes 23,4 kraadi ekvaatorist lõuna pool. Kaugemale lõunasse Päikese seniitpunkt ei jõua ja pärast pööripäeva hakkab see taas põhja poole liikuma [1][4].
Kuupäev muutub seetõttu, et kalendriaasta ei ole sama pikk kui troopiline aasta, mille järgi aastaajad korduvad. Troopiline aasta kestab umbes 365,242199 päeva, kuid tavalises kalendriaastas on 365 päeva, mistõttu pööripäev saabub igal aastal umbes kuus tundi hiljem. Kui nihe on kogunenud, viib liigaasta 29. veebruar kalendri taas kooskõlla troopilise aastaga ja pööripäev naaseb varasemale kuupäevale [1].
Maailmaaja järgi võib talvine pööripäev olla 20. kuni 23. detsembril, kuid äärmised kuupäevad on haruldased: 23. detsembril oli see viimati 1903. aastal, 20. detsembril on see aga järgmine kord 2080. aastal [1]. USNO andmed näitavad, et aastatel 1951 kuni 2000 oli pööripäev 31 korral 50-st 22. detsembril, aastatel 2001 kuni 2050 on see aga 37 korral 50-st 21. detsembril (maailmaaja järgi) [2].
Lühim päev Riias: 6 tundi ja 43 minutit
21. detsembril tõuseb Päike Riias kell 8.59 ja loojub kell 15.43. Keskpäeval tõuseb see horisondist vaid 9,7 kraadi kõrgusele. Võrdluseks: 2026. aasta suvise pööripäeva ajal kestis päev Riias 17 tundi ja 52 minutit ning Päike oli keskpäeval 56,5 kraadi kõrgusel [5]. 15. kuni 28. detsembrini tõuseb Päike Riias peaaegu ühest ja samast kohast kagus [5]. Sellest vaatlusest pärineb ka rahvusvaheline nimetus: ingliskeelne “solstice” tuleb ladina sõnadest sol (päike) ja sistere (peatuma) [1]. Läti keeles on sõna saulgrieži sünonüüm saulstāvji [4].
Kas teadsite? Kõige varasem päikeseloojang Riias ei ole pööripäeval. Juba 13. kuni 16. detsembrini loojub Päike kell 15.41, 21. detsembril aga kaks minutit hiljem. Kõige hilisem päikesetõus, kell 9.01, on omakorda 24. detsembrist 1. jaanuarini [5]. See juhtub seetõttu, et tõeline keskpäev saabub detsembris kella järgi iga päevaga veidi hiljem: Riias on see 1. detsembril kell 12.12, 1. jaanuaril aga kell 12.26 [5]. Tõelise ja keskmise päikeseaja vahet nimetatakse ajavõrrandiks ning selle põhjustavad Maa veidi elliptiline orbiit ja pöörlemistelje kalle [6].
Kui soovite pikkadel õhtutel pehmet valgust, vaadake seleniidist lampe või küünlaaluseid teeküünlale.
Jõulud: muistsete lätlaste pööripäevapüha
Läti traditsioonilises kultuuris on jõulud talvise pööripäeva püha, mis tähistab talve keskpaika. Folklorist Aīda Rancāne kirjutab Läti Rahvusentsüklopeedias, et pühade aluseks on Päikese kultus: päevade lühenemist ja sellele järgnevat pikenemist võib mõista kui Päikese sümboolset surma ja taassündi. Pühade nimetus on tihedalt seotud ka muistse talvekuu nimega [7]. Muistsete kuude nimede kohta lugege artiklist Hingede, öökülmade ja huntide kuu.
Vanimad kirjalikud kirjeldused jõulude pidamisest Läti talupoegade taludes pärinevad 17. sajandist. Kuramaa pastor Paul Einhorn mainis 1649. aasta teoses “Historia Lettica” paku vedamist, maskeerumist ja pidusööke ning hiljem kirjeldasid neid kombeid ka Vana Stender ja August Bielenstein, kes sageli kritiseerisid nende “paganlikke” elemente [7].
Rahvalauludes tähistatakse jõule kolm päeva ja kolm ööd, kuid uskumustes lisandub neljas päev [7]. Ühes üleskirjutuses öeldakse, et neljandat päeva peetakse veel sokkude ja kitsede heaks [9]. Laiemas tähenduses kestis pühade aeg 13. detsembrist 6. jaanuarini. Pärast pühi algasid pühaõhtud ehk lõbus aeg, mil ei töötatud ega kedratud, vaid mõistatati, lauldi ja räägiti muinasjutte. Selle aja lõpetas kolmekuningapäev, mil ustele joonistati riste [7].
Tuba kaunistati kuuseokste, õlgede, linnusulgede ja värviliste lõngadega. Õled sümboliseerisid teispoolsust, peamine kaunistus oli aga puzuris ehk latern, mis riputati lae alla pidulaua kohale kosmilise korra märgina [7].
Pakuõhtu: miks jõulupakku veetakse ja põletatakse
Jõululaupäeva õhtut nimetati pakuõhtuks (läti keeles Bluķa vakars). Pakk tehti tavaliselt tammepuust, seda veeti niinköitega majast majja või ümber oma õue ja lõpuks põletati [7]. 1832. aasta Kuramaa lugude raamatus kirjeldatakse, kuidas suurt ja rasket pakku veeretati juubeldades külast külla ja majast majja, kuni see lõpuks põletati [8].
Rancāne seletab paku vedamist ja põletamist viljakusjumaluse Päikese taasloomisena: vana hävitatakse, et saaks sündida uus. Traditsiooniliselt usuti, et paku vedamine ümber maja, õue või põldude kaitseb neid vaenulike teispoolsete jõudude eest [7]. Paku vedamise aeg ei olnud kogu Lätis ühesugune. Saukas ja Sunākstes on üles kirjutatud, et pakku veeti hingedeajal neljapäeva õhtuti mihklipäevast mardipäevani, Lejasciemsis aga peeti pakuõhtuid mardipäevast küünlapäevani [8].
Jõulupakku veetakse ka tänapäeval. Läti Etnograafiline vabaõhumuuseum tähistab jõule laupäeval, 19. detsembril kell 11.00 kuni 15.00 oma Riia ekspositsioonis aadressil Brīvdabas iela 21 ning programmis on tantsud, mängud, õnnevalamine, töötoad ja paku vedamine [11]. Läti Folkloori Selts korraldab igal aastal pakuõhtu, kus pakku veetakse mööda Vana-Riia tänavaid [7].
Budēļid, ķekatas ja mustlased: kes tulevad maskis
Jõulude maskikäigud algasid esimesel pühaõhtul ja võisid kesta kõik pühaõhtud kuni kolmekuningapäevani [7]. Sõnaraamatu järgi on ķekatas maskikäik majast majja, kus lauldakse pilkelaule ja tehakse mitmesuguseid toiminguid, budēļid aga on maskikäigu osalejad. Budēļiõhtud, mil maskikäigud toimusid, kestsid mardipäevast vastlapäevani [10].
Eri piirkondades nimetati maskis käijaid eri moodi: Kuramaal būzuļi ja miežvilki (odrahundid), Vidzemes čigāni (mustlased) ja bubuļnieki, Zemgales ķēmi ja danča bērni (tantsulapsed), Latgales kaladnīki ja kaitas. Sagedasemate tegelaste hulgas olid Mustlane ja Mustlanna, Karu, Kits, Kurg, Hobune, Hunt, Surm, Pikk moor ja Väike mehike [7].
Maskid saabusid õuele müraga, et endast teada anda ja kurje vaime peletada. Igal tegelasel oli oma roll: Kurg nokkis neidusid, Kits puskis, Karu möirgas nurkades ja Mustlanna ennustas. Pererahvas kostitas maskikandjaid ja need soovisid lahkudes head saaki ja õnnistust [7]. Latgale jõululauludes on kõige sagedasem refrään “kaladū”, Alūksne ja Gulbene kandis aga hõisatakse “totari” [7].
Jõululaud: kūķis, herned ja üheksa söögikorda
Jõululaupäeva õhtut nimetati pühaderoa kūča ehk kūķise järgi ka kūčaõhtuks. Seda valmistati uhmris tambitud odrateradest, mida keedeti soolaga ja hautati ahjus koos praetud peki ja sibulaga [7]. Laual olid ka keedetud herned ja oad, pool seapead või kärss, tanguvorstid, hautatud kapsas, pekipirukad, karaskid ja ahjuõunad [7].
Paljudes kohtades usuti, et jõulude ajal tuleb süüa üheksa korda, et järgmine aasta tuleks rikas; selline uskumus on üles kirjutatud Reņģes, Tirzas, Smiltenes ja mujal [9]. Kazdangas keedeti oad ja herned, et need hästi kasvaksid, Naudītes aga jäeti õhtuks lauale kauss herneid, sest usuti, et südaööl tulevad surnud sööma [9]. Rancāne selgitab, et rikkalikult kaetud laud ja korduv söömine olid seotud viljakuse ja külluse kujutelmadega [7].
Uskumused ja ennustamine jõuluööl
Jõuluööl ei magatud, sest usuti, et valvamine kaitseb kurja eest ja toob õnne [7]. Jaunlaicenes üles kirjutatud laulus öeldakse: “Ei maga, ei maga jõuluööl, / Et mu linad ei lamanduks” [9].
Ennustamiseks oli kindel aeg, tavaliselt jõululaupäeva õhtu või südaöö [7]. Bērzes on üles kirjutatud selline viis: mütsi või kausi alla peideti võti, leib, sõrmus ja muid esemeid ning usuti, et kes tõmbab välja võtme, saab peremeheks, kes leiva, saab rikkaks, ja kes sõrmuse, abiellub [9]. Vaadeldi ka taevast: Kandavas usuti, et tähine jõuluöö tähendab järgmisel aastal palju tallesid, Piltenes aga, et tuleb palju marju ja seeni [9].
Kas teadsite? Juba Paul Einhorn kirjutas 1627. aastal üles uskumuse, et jõuluööl kell kaksteist muutuvad kõik veed tunniks ajaks veiniks ja et sel tunnil ei maga ükski kariloom, vaid seisab jalgadel [9].
Kui soovite järgmisel aastal Kuud jälgida, leiate kõik 2027. aasta täiskuud ja noorkuud Kuu faaside kalendrist 2027, kuhu saab märkida ka Teile olulised päevad. Teisi ideid pühadeks leiate kategooriast Kingituste ideed.
Pööripäeva õhtu kodus: küünlad, seleniit ja Päikesega seotud kivid
Ka tänapäeva jõulusümboolikas on säilinud muistseid elemente: puzurid, tuli, küünlad ja laternad [7]. Kui tähistate pööripäeva kodus, võib küünla süüdata seleniidist küünlaalusel. Seleniit on pehme kipsi teisend, mille kõvadus Mohsi skaalal on 2. Seda puhastatakse ainult kuiva, pehme lapiga, sest vesi võib selle pinda rikkuda [12]. Ärge jätke põlevat küünalt järelevalveta ja asetage küünlaalus stabiilsele, kuumakindlale pinnale.
Meie entsüklopeedias on traditsiooniliseks planeediks Päike märgitud päikesekivil, tsitriinil, mäekristallil ja püriidil [12]. Päikesekivi on oranž kuni punakas päevakivi, milles helgivad pisikesed plaadikesed, enamik turul müüdavast tsitriinist on aga kuumtöödeldud ametüst [12]. Mäekristallil on ka talvine lugu: rooma loodusteadlane Plinius Vanem pidas seda jää teisendiks, millest saate lähemalt lugeda artiklist Lumehelbed ja jääkristallid [13].
Kui otsite kingitust inimesele, kes on sündinud pööripäeva paiku, vaadake artiklit Sünnikuu kivid: detsembri kivid on seal türkiis, tansaniit ja tsirkoon, jaanuari kivi aga granaat [13]. Artiklis Kristallid sodiaagimärkide järgi loetakse Kaljukitse märgi alguseks 22. detsember ning selle kivide hulgas on granaat, oonüks, šungiit ja suitskvarts [13].
Korduma kippuvad küsimused
Millal on talvine pööripäev 2026. aastal?
Talvine pööripäev 2026. aastal on esmaspäeval, 21. detsembril kell 22.50 Riia aja järgi ehk kell 20.50 maailmaaja järgi. See on ka aasta lühim päev: Riias kestab see 6 tundi ja 43 minutit.
Miks on talvine pööripäev 21. detsembril?
Tavaline kalendriaasta on veidi lühem kui troopiline aasta, mille järgi aastaajad korduvad, mistõttu pööripäeva hetk nihkub igal aastal umbes kuus tundi edasi, liigaasta aga viib selle tagasi. Seetõttu on pööripäev tavaliselt 21. või 22. detsembril.
Millal on talvine pööripäev 2027. aastal?
2027. aastal on talvine pööripäev Lätis kolmapäeval, 22. detsembril kell 4.42 Riia aja järgi.
Millised on talvise pööripäeva traditsioonid Lätis?
Läti traditsioonis ongi talvine pööripäev jõulud. Need algavad pakuõhtuga, mil jõulupakku veetakse majast majja ja põletatakse, ning neile on iseloomulikud maskikäigud, ennustamine, öine valvamine ja laud kūķise, herneste ja ubadega.
Millised on jõuluuskumused?
Paljudes kohtades usuti, et jõulude ajal tuleb süüa üheksa korda, et järgmine aasta tuleks rikas, ning et tähine pühaöö tähendab palju tallesid, marju ja seeni. Need on üles kirjutatud rahvauskumused, mitte ennustused.
Kus saab Riias näha jõulupaku vedamist?
Läti Etnograafiline vabaõhumuuseum tähistab jõule laupäeval, 19. detsembril kell 11.00 kuni 15.00 paku vedamise, tantsude ja mängudega. Läti Folkloori Selts korraldab igal aastal pakuõhtu, kus pakku veetakse mööda Vana-Riia tänavaid.
Kõik 2027. aasta täiskuude ja noorkuude kuupäevad Riia aja järgi leiate artiklist Kuu faasid 2027.
Allikad
- timeanddate.com. December Solstice 2026 (Riia aeg, Maa telje kalle, kuupäeva muutus)
- USA Mereväe Observatoorium (USNO), Astronomical Applications Department. Earth’s Seasons and Apsides (andmed aastatest 1951 kuni 2050)
- timeanddate.com. Seasons, Equinoxes and Solstices for Riga (2022 kuni 2030)
- Tēzaurs, Läti Ülikooli Matemaatika ja Informaatika Instituut. Märksõna “saulgrieži” (Läti kirjakeele sõnaraamatu järgi)
- timeanddate.com. Päikesetõusu ja -loojangu ajad Riias: detsember 2026, jaanuar 2027, juuni 2026
- timeanddate.com. Mis on ajavõrrand?
- A. Rancāne. Jõulud, Läti traditsioonilises kultuuris. Läti Rahvusentsüklopeedia, Läti Rahvusraamatukogu (uuendatud 29.05.2026)
- P. Šmits. Läti rahvauskumused (1940 kuni 1941), Läti Ülikooli MII digitaalne versioon: pakuõhtu, nr 3463 kuni 3474
- P. Šmits. Läti rahvauskumused: jõulud, nr 34369, 34405, 34416, 34418, 34433, 34438, 34459, 34480, 34486, 34536, 34613, 34681
- Tēzaurs, Läti Ülikooli Matemaatika ja Informaatika Instituut. Märksõnad “ķekatas” ja “budēļi” (Läti kirjakeele sõnaraamatu järgi)
- Läti Etnograafiline vabaõhumuuseum. Paku vedamine, 19.12.2026
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: seleniit, päikesekivi, tsitriin, mäekristall, püriit, granaat, türkiis, tansaniit (koostis, planeet traditsioonis, hooldus)
- FREQUENCIES artiklid: Sünnikuu kivid, Kristallid sodiaagimärkide järgi, Lumehelbed ja jääkristallid