2026. aasta augusti lõpus kirjeldasid Läti Ülikooli paleontoloogid koos kolleegidega Rootsist ja Austraaliast uut kopsukala liiki Jumisodus latus. Selle hammasplaatide kontuurid meenutavad jumja sümbolit, mistõttu liik on nimetatud läti viljakusjumala järgi. Fossiil on umbes 360 miljonit aastat vana [1]. Projekti juht Ervīns Lukševičs nimetab Läti devoni setendeid maailma mastaabis väärtuslikuks aardelaekaks iidsete kalade uurijatele [1]. Dinosauruseid Lätist siiski ei leita ning sellel on geoloogiline seletus.
Mis on fossiilid ja miks Lätis on need enamasti devoni kalad
Fossiilid on iidsete loomade või taimede jäänused, jäljed ja organismide tegevuse jäljed, mida nimetatakse ka kivististeks [2]. Lätis on laialt levinud devoni settekivimid, mis on 390 kuni 360 miljonit aastat vanad ja paljanduvad paljudes järsakutes. Devoni perioodil kattis Läti ala aeg-ajalt madal, lai meri. Selgroogsete jäänuseid Burtnieki kihistu liivakivides leiti juba üle 200 aasta tagasi [3].
Devonit nimetatakse sageli kalade ajastuks. Sel ajal ei olnud Maal veel dinosauruseid, linde ega imetajaid ning kalad ja lõualuudeta loomad olid ainsad selgroogsed [4]. Seetõttu on enamik Läti leide devoni soomuskalad ja varajased neljajalgsed loomad [5]. Liivakive on suhteliselt lihtne ette valmistada ning fossiilid säilivad neis kolmemõõtmeliselt, mis on algsele kujule väga lähedane [4].
Soomuskalad: kalad luust soomustega
Soomuskalad (ladina keeles Placodermi) on välja surnud lõugadega kalad. Nende pead ja kaela kattis raske luust soomus, ning nende õitseng oli devoni perioodil [6]. Üks tuntumaid Läti soomuskalasid on Asterolepis ornata, mille ainulaadseid fossiile Lode savikarjäärist saab vaadata Läti Rahvuslikus Loodusmuuseumis koos labasoomuslase Panderichthys jäänustega [7].
Labasoomuslased on neljajalgsete loomade eellased. Nende uimedel oli hästi arenenud sisemine skelett ja lihased ning uime skeletis võib ära tunda luid, mis on iseloomulikud inimese kätele ja jalgadele [4]. Devoni lõpus arenesid neist esimesed tetrapoodid, rühm, kuhu tänapäeval kuuluvad kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad [4].
Lode savikarjäär: soomuskalade pojad ja iidsed parasiidid
Lode savikarjäär asub Liepa küla ja Gauja ürgoru vahel. Saviladestuse avastas 1953. aastal geoloog J. Slienis, kuid 1970. aastal leidis V. Kuršs sealt hästi säilinud hilisdevoni soomuskalade fossiile. Savi kaevandab karjääris siiani ettevõte “Lode”, mis toodab telliseid [8]. Lukševičsi sõnul on Lode ainus koht maailmas, kus on leitud peaaegu täielikke soomuskalade eksemplare koos silmaplaatide, uimedega ja sabadega [5].
Lode fauna hulka kuulub vähemalt 15 lõualuudeta ja lõugadega kalade taksonit ning eriti hästi on säilinud soomuskala Asterolepis ornata ja akantoodi Lodeacanthus gaujicus pojad [9]. Lode ladestuse soomuskalade ja akantoodide poegadele pühendas Upeniece 2011. aastal oma doktoritöö Läti Ülikoolis [10]. Fossiilide ladestus on kaitstav geoloogiline ja geomorfoloogiline loodusmälestis nimega “Lode soomuskalade ladestus” [11].
Kas teadsite? Lode kalade poegade kehadest on leitud parasiitsete lameusside jäänuseid. Paleontoloog Ieva Upeniece kirjutas 2001. aastal, et see on esimene selliste parasiitide leid fossiilides ja seni vanim teadaolev parasiitne seos [9].
Ventastega: neljajalgne kiskja Venta kaldalt
Ventastega curonica kirjeldati esmakordselt 1994. aastal ning see on teada vaid kolmest hilisdevoni Ketleri kihistu leiukohast Lääne-Lätis: Ketleri, Pavāri-1 ja Pavāri-2. Ketleri leiukoht Venta paremal kaldal mahajäetud Ketleri majade juures on tuntud alates 20. sajandi 30. aastatest [12]. Liigi nimes on jäädvustatud Venta ja Kurzeme. Ventastega oli neljajalgne kiskja, veidi üle meetri pikkune, ja elas umbes 365 miljonit aastat tagasi, kui Läti ala asus mõni kraad lõuna pool ekvaatorist [4].
2008. aastal avaldasid ajakirjas Nature Per Ahlberg, Ervīns Lukševičs ja kolleegid ventastega kolju, suurepäraselt säilinud ajukapsli, õlavöötme ja osa vaagnast. Ventastega on vaheaste labasoomuslase Panderichthys ja Tiktaaliku ning devoni neljajalgsete Acanthostega ja Ichthyostega vahel ning see on kõige ürgsem devoni tetrapood, kellelt on teada ulatuslikud jäänused [13]. Lukševičs nimetab ventastega koljut maailma kolmandaks paremini säilinud devoni tetrapoodi eksemplariks [5]. Nii “Ketleri paljand” kui ka “Pavāri paljandid” on kaitstavad loodusmälestised [11] ning just Pavāri-2 paljandis Ciecerese jõe vesikonnas leiti 2022. aastal ka uus kopsukala Jumisodus latus [1].
Läti Pank pühendas 2020. aastal ventastegale 5-eurose hõbedast kollektsioonimündi, mille maksimaalne tiraaž oli 3000 eksemplari. Selle kujundas Ivars Drulle, tagaküljel on arv 365 000 000, esiküljel on ventastega skelett märgitud fotoluminestsents-trükiga: kui münti hoida vähemalt 40 sekundit eredas valguses, helendab skelett pimedas [14][4].
Miks Lätis ei leita dinosauruseid
Dinosaurused ilmusid hilises triaasis, umbes 225 miljonit aastat tagasi, ja kui linde mitte arvestada, surid nad välja kriidiajastu lõpus, umbes 66 miljonit aastat tagasi [15]. Lätis laialt levinud devoni kivimid on 390 kuni 360 miljonit aastat vanad [3], seega tekkisid need enam kui 100 miljonit aastat enne esimesi dinosauruseid.
Dinosauruste ajastu kivimid on Lätis haruldased. Loodusmuuseumis eksponeeritud juura ajastu ammoniidid pärinevad Läti edelaosast [7]. Läti juura ajastu Zaņa kihistu savid ladestusid meres, Papile kihistu savid kujunesid maismaal ning mõlemaid on oluliselt mõjutanud pleistotseeni liustikud [16]. Veel 2012. aastal kirjutasid teadlased, et mesosoikumi maismaa selgroogsete fossiilid ei olnud teada ei Leedus ega laiemas Ida-Balti piirkonnas, sealhulgas Lätis. Esimesed leiti Leedu loodeosas Šaltišķiai savikarjääris ning need kuulusid fütosaurustele, triaasiaja osaliselt vees elanud roomajatele, mitte dinosaurustele [17].
Kas teadsite? Loodusmuuseumi paleontoloogia ekspositsioonis on ka türannosauruse hambafragmendid [7]. Türannosaurus elas hilises kriidiajastus 68 kuni 66 miljonit aastat tagasi ning selle jäänuseid on leitud Kanadas ja USA-s [18].
Kus fossiile perega vaadata
Läti Rahvusliku Loodusmuuseumi 2. korrusel on 2006. aastal loodud ekspositsioon “Maa ja biosfääri evolutsioon”, mis on korraldatud Maa ajaloo ajastute ja perioodide järgi [7]. Muuseumi paleontoloogilises kogus on 430 miljonit aastat vanad korallid, 160 miljonit aastat vanad karbikestad ja mammutiluud, kuid selle väärtuslikem osa on mitmekesine devoni kalade kollektsioon [19].
Läti Ülikooli muuseumi paleontoloogia ekspositsioonis on keskne koht suurepärastel devoni soomuskalade leidudel [20]. 2025. aasta Muuseumide Ööl olid LU muuseumi loodusteaduste kollektsioonid Kronvalda bulvaril 4 avatud ka püsigeoloogia ekspositsioonina [21], kuid enne külastust kontrollige kehtivat lahtiolekuaega. Looduses saab devoni kivimeid vaadata näiteks Venta kaldal Ātrajā kalnā, kus paljanduvad devoni lõpus tekkinud setted taimede juurestruktuuride ja iidsete muldadega, või Vidzeme rannikul kõrgetel kallastel, kus devoni liivakivides on näha loodete jälgi ja kalade fossiile [3].
Kuidas käituda looduskaitsealadel
Kaitstava geoloogilise ja geomorfoloogilise loodusmälestise territooriumil on keelatud kirjutada, joonistada ja graveerida loodusmälestisele ning seda liigutada, samuti koobastes lõket teha [22]. Mõnel alal on oma reeglid. Näiteks looduskaitsealal “Vidzeme kivine rannik” on rannas keelatud kahjustada, lõhkuda ja liigutada kive ning viia rannast välja kive ja liiva. Väljaspool kaitstavaid alasid võib kive enda tarbeks korjata, kui see on eelnevalt maaomanikuga kooskõlastatud [23].
Lode karjäär on töötav tootmisettevõte, seega leppige külastus eelnevalt ettevõttega kokku. Kui leiate haruldase fossiili, pildistage see leiukohal ja näidake seda spetsialistidele, näiteks Loodusmuuseumis või Läti Ülikooli Geoloogia osakonnas.
Kuidas hoida ammoniiti ja septaari kodus
Ammoniit on välja surnud merepealise molluski kest, mille on tavaliselt asendanud kaltsiit, aragoniit või püriit. Ammonoidi fossiile leidub devonist kuni kriidiajastu lõpuni, mil nad surid välja umbes samal ajal kui dinosaurused. Tolmu pühkige kuiva, pehme lapiga. Kaltsiidi ja aragoniidi kestad reageerivad hapetega, kuid püriidistunud ammoniidid võivad niiskuses hakata oksüdeeruma ja lagunema, seega hoidke neid kuivas kohas [24]. Kaubanduses võib ammoniite olla liimitud, täidetud täiteainega või lihvitud, seega vaadake ka proovi tagakülge [24]. Kuidas ära tunda imitatsioone ja töödeldud kive, lugege artiklist Kuidas ära tunda ehtsat kristalli.
Septaar ei ole mineraal, vaid konkreetsoon: savi ja karbonaatide maatriks, mille lõhed on täitnud kaltsiit, harvem aragoniit, sideriit või bariit. Nimi tuleb ladina sõnast septum, vahesein, ning mõnes proovis on säilinud ka fossiile, näiteks ammoniite. Kaltsiit reageerib hapetega, seega puhastage septaari ainult kuiva või kergelt niiske pehme lapiga ja kuivatage kohe [25]. Kaltsiidi kõvadus on vaid 3, seega on seda lihtne kriimustada [26].
Kõikide kivide hooldussoovitused leiate meie hooldustabelist. Kui soovite kollektsiooni loodusliku kujuga kive, vaadake töötlemata kive, druuse ja geoodid, kuid mineraale, mis sageli asendavad ammoniidi kestasid, leiate rubriikidest kaltsiit ja püriit; druuside kohta lugege lähemalt artiklist Kristallide vormid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Lätist on leitud dinosauruseid?
Siiani ei ole. Lätis laialt levinud devoni kivimid on 390 kuni 360 miljonit aastat vanad, seega vanemad kui dinosaurused. Veel 2012. aastal kirjutasid teadlased, et kogu Ida-Baltikumis ei olnud teada mesosoikumi maismaa selgroogseid ning esimesed sellised jäänused Leedus kuulusid fütosaurustele, mitte dinosaurustele.
Mis on Ventastega?
Ventastega curonica on neljajalgne kiskja, kes elas umbes 365 miljonit aastat tagasi ja oli veidi üle meetri pikkune. Ta on teada vaid kolmest Ketleri kihistu leiukohast Kurzemes, Venta ja Ciecerese vesikonnas, ning on nimetatud Venta ja Kurzeme järgi.
Mis on soomuskala?
Soomuskalad (ladina keeles Placodermi) on välja surnud lõugadega kalad, kelle pead ja kaela kattis raske luust soomus. Kõige mitmekesisemad olid nad devoni perioodil ning üks tuntumaid Lätis on Asterolepis ornata Lode savikarjäärist.
Kus Riias saab fossiile vaadata?
Läti Rahvusliku Loodusmuuseumi ekspositsioonis “Maa ja biosfääri evolutsioon” on Lode soomuskalad, juura ajastu ammoniidid Läti edelaosast ja türannosauruse hambafragmendid. Devoni soomuskalade leiud on ka Läti Ülikooli muuseumi paleontoloogia ekspositsioonis.
Kas fossiile tohib looduses koguda?
Kaitstavates geoloogilistes loodusmälestistes on keelatud neile kirjutada, joonistada, graveerida ja neid liigutada ning mõnel alal on veelgi rangemad reeglid. Väljaspool kaitstavaid alasid võib kive enda tarbeks korjata, kui see on maaomanikuga kooskõlastatud.
Kuidas hooldada ammoniiti?
Pühkige tolmu kuiva, pehme lapiga ja hoidke eemal hapetest. Püriidistunud ammoniite hoidke kuivas, sest niiskuses võivad need oksüdeeruda ja laguneda.
Allikad
- Research Latvia (Haridus- ja Teadusministeerium), 10.09.2026: A New Devonian Lungfish Species Discovered in Latvia
- Tēzaurs.lv (läti kirjakeele sõnaraamatu järgi): fossiilid
- Läti Ülikool, Loodusteaduste ja tehnoloogia teaduskond, Geoloogia osakond: Sedimentology and the Devonian vertebrate palaeontology
- Läti Pank, kollektsioonimündi kirjeldus (PDF): Ventastega
- Research Latvia, 02.04.2026 (Ervīns Lukševičs, LU Geoloogia osakonna professor): Which Came First: the Chicken or the Egg? Explained by Dr. geol. Ervīns Lukševičs
- University of California Museum of Paleontology (UCMP): Introduction to the Placodermi
- Läti Rahvuslik Loodusmuuseum: Ekspositsioon “Maa ja biosfääri evolutsioon”
- Enter Gauja (Gauja rahvuspargi turismiportaal): Lode savikarjäär
- Upeniece I., Mitteilungen aus dem Museum für Naturkunde in Berlin, Geowissenschaftliche Reihe 4, 2001: The unique fossil assemblage from the Lode Quarry (Upper Devonian, Latvia)
- Upeniece I., doktoritöö, Läti Ülikool, 2011: Devoni soomuskalade ja akantoodide paleökoloogia ning nende pojad Lode ladestuses
- Ministrite Kabineti 14.07.2022. määrus nr 461 (Likumi.lv): Määrus kaitstavate geoloogiliste ja geomorfoloogiliste loodusmälestiste kohta
- Ahlberg P. E., Lukševičs E. jt, Earth and Environmental Science Transactions of the Royal Society of Edinburgh 115, 2024: New light on the braincases of Ventastega curonica and Acanthostega gunnari
- Ahlberg P. E., Clack J. A., Lukševičs E., Blom H., Zupiņš I., Nature 453, 1199-1204, 2008: Ventastega curonica and the origin of tetrapod morphology
- Läti Pank, e-monetas.lv müntide arhiiv: Ventastega
- University of California Museum of Paleontology (UCMP): Introduction to the Dinosauria
- Pipira D., lõputöö, Läti Ülikool, 2012 (DSpace): Läti juura savised setted ja nende kujunemistingimused
- Brusatte S. L. jt, Geological Magazine 150, 2013 (veebis 2012; Edinburghi Ülikooli repositoorium): First record of Mesozoic terrestrial vertebrates from Lithuania: phytosaurs of probable Late Triassic age
- Natural History Museum, London: Dino Directory: Tyrannosaurus
- Läti Rahvuslik Loodusmuuseum: The Palaeontological Collection
- Muzeji.lv, Läti muuseumide kataloog: Museum of the University of Latvia
- LV portāls, 2025: Muuseumide Ööl saab vaadata Läti Ülikooli unikaalseid väärtusi
- Ministrite Kabineti 16.03.2010. määrus nr 264 (Likumi.lv): Eriti kaitstavate loodusalade üldised kaitse- ja kasutustingimused
- LV portāls, e-konsultatsioon, 2025: Kas avalikus ruumis tohib kive korjata
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Ammoniit
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Septaar
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia: Kaltsiit