Niiskel sügisõhtul võib riiulil olev soolalamp hakata “higistama” ning hommikuks on selle all soolane loik. Seleniidlambi puhul seda ei juhtu, kuigi mõlemad näevad välja nagu soojalt helendavad kiviplokid. Tegemist on kahe erineva mineraaliga: soolalamp on valmistatud haliidist ehk kivisoolast, seleniidlamp aga kipsist.
Soolalamp ja seleniidlamp ühes tabelis
Mõlemad mineraalid on pehmed ja looduses tekkinud soolase vee aurustumisel. Kodustes tingimustes käituvad need siiski täiesti erinevalt ning peamine põhjus on nende lahustuvus vees.
| Omadus | Soolalamp | Seleniidlamp |
|---|---|---|
| Mineraal | haliit ehk kivisool | kips, tavaliselt selle kiuline vorm satiin-spaat |
| Keemiline valem | NaCl, naatriumkloriid | CaSO4·2H2O, vett sisaldav kaltsiumsulfaat |
| Päritolu | peamiselt Khewra kaevandused Pakistani Soolamäestikus | meie poe lambid Marokost |
| Kõvadus Mohsi skaalal | 2 kuni 2,5 | 2 |
| Lahustuvus vees | umbes 360 g liitri kohta | umbes 2 g liitri kohta |
| Niiskus ja vesi | hügroskoopne, imab niiskes õhus vett ja “higistab” | õhuniiskuses loike ei teki, kuid vees lahustub aeglaselt ja muutub matiks |
| Valguse toon | soe, roosakas-oranž kuni punakas | piimjas valge, siidise läikega |
| Hooldus | kuiv lapp, alus lambi all, kuiv tuba | ainult kuiv, pehme lapp või pintsel, mitte kunagi vett |
Tabeli kõige olulisem rida on lahustuvus: sool lahustub vees üle saja korra paremini kui kips [1] [2]. Seetõttu mõjutab iga niiske päev soolalampi, kuid seleniidlambile on kahjulik ainult otsene kokkupuude veega.
Haliit: kivisool Pakistani Soolamäestikust
Haliit on mineraal, millest koosneb tavaline lauasool. Nimi pärineb vanakreeka sõnast “hals”, mis tähendab soola. Puhas haliit on värvitu või valge, kuid roosad, oranžid ja punakad toonid tulenevad lisanditest [3]. See kristalliseerub kuubikutena ja lõhestub kolmes omavahel risti suunas, mistõttu soolatüki murdmisel on sageli näha sirged, siledad pinnad [4].
Niinimetatud Himaalaja sool pärineb Pakistani Pandžabi provintsi Soolamäestikust, Himaalajast lõuna pool. Suurem osa saadakse Khewra kaevandustest Jhelumi piirkonnas. Soolakihid ladestusid seal 600 kuni 540 miljonit aastat tagasi ning Khewra proovides on naatriumkloriidi sisaldus 96 kuni 99 % [5]. McGilli ülikooli keemik Joe Schwarcz tuletab meelde, et seda soola kaevandatakse Pakistanis, mitte Himaalajas [6].
Kohalik legend räägib, et leiukoha avastasid Aleksander Suure sõjaväe hobused, kes lakkusid soolaseid kive. Peamise tunneli maapinnal rajas 1872. aastal, Briti võimu ajal, mäeinsener H. Warth ning soola kaevandatakse siiani kambri ja samba meetodil, jättes osa soolast lae toestamiseks. Tunnelite kogupikkus on umbes 40 km, kaevandused annavad aastas üle 350 000 tonni soola ning kompleksis on isegi väike soolatellistest mošee. Khewra kaevandusi nimetatakse maailma teiseks suurimaks soolakaevanduseks [7].
Kips ja seleniidi: mineraal Kuu nimega
Seleniidlamp on valmistatud kipsist, vett sisaldavast kaltsiumsulfaadist. Nimi pärineb kreeka keelest “selēnitēs lithos”, mis tähendab “kuu kivi”, sest vanasti usuti, et mineraal kasvab ja kahaneb koos Kuu faasidega. Kreeka sõna “selēnē” tähendab Kuud ning nii kutsuti ka Kuu jumalannat Selene. Keemilist elementi seleeni kips siiski ei sisalda [8] [9]. Selle kõvadus Mohsi skaalal on 2, mistõttu seda saab küünega kriimustada [10].
Täpselt võttes on seleniit läbipaistev kipsikristall, kuid lampides kasutatakse tavaliselt satiin-spaati, kiulist kipsi vormi siidise läikega [10]. Nimedega on lihtne segadusse sattuda. Kauplustes müüdav kuukivi on hoopis teine mineraal, põldspaat kõvadusega 6 kuni 6,5, kuid satiin-spaadiks nimetatakse mõnikord ka kiulist kaltsiiti, mille kõvadus on 3 [8] [11]. Rohkem kipsi vormide ja leiukohtade kohta lugege seleniiidi lehel kivide entsüklopeedias.
Kas teadsite? Haliit ja kips võivad looduses olla naabrid, sest mõlemad kristalliseeruvad sama aurustuva merevee jäägist. 19. sajandil aurustas keemik Usiglio laboris järk-järgult merevett ja kirjeldas, mis järjekorras mineraalid sadestuvad. Kips hakkas kristalliseeruma, kui vett oli alles umbes viiendik, kuid haliit alles siis, kui vett oli jäänud kümnendik [12]. Ka Marokos, kust pärinevad meie seleniidlambid, leidub Triiase perioodi Ülem-Atlase kihtides suuri kivisoola ja kipsi varusid [13].
Miks soolalamp “higistab”, aga seleniidlamp mitte
Sool on hügroskoopne, see tähendab, et see seob õhust veeauru [1]. Kui suhteline õhuniiskus ületab teatud piiri, imab puhas naatriumkloriid nii palju vett, et selle pinnale tekib soolvesi. Seda protsessi nimetatakse delikventsiks ning 25 °C juures on naatriumkloriidi piir 75,3 % [14]. Läti talvel võib välistingimustes õhuniiskus selle piiri ületada: näiteks 2020. aasta jaanuaris oli Läti keskmine suhteline õhuniiskus 89 % [15]. Köetavas toas on õhk kuivem, kuid vannitoas, pliidi lähedal või kütmata suvilas võib soolalamp muutuda märjaks.
Live Science tsiteerib ühe soolalampide müüja veebilehte, kus öeldakse, et kaua välja lülitatud lamp hakkab “nutma”, kuid pirni soojus hoiab soola kuivana [16].
Kips käitub teisiti. Liitris vees lahustub ainult umbes 2 grammi kipsi [2], seetõttu ei teki seleniidlambi pinnale toas õhuniiskusega loike. Otsene kokkupuude veega kahjustab siiski kipsi: pind muutub matiks ja lahustub aeglaselt. Seetõttu ei paigutata seleniidlampi vannituppa ega pesta seda.
Negatiivsed ioonid: mida näitavad mõõtmised
Paljud soolalampide müüjad kirjutavad, et lamp eraldab negatiivselt laetud ioone. Õhus tekivad sellised ioonid siis, kui hapniku, lämmastiku või süsihappegaasi molekulid seovad vabu elektrone. See toimub näiteks siis, kui vesi suure jõuga vastu pinda paiskub ja osa veemolekule laguneb. Füüsik Philipp Lenard kirjeldas 1892. aastal, kuidas langeva veepritsmed elektriseerivad ümbritsevat õhku ning seetõttu võib negatiivseid ioone leida juga lähedal [6].
Soolalambis midagi sellist ei toimu. Keemik John Malin, kes töötas varem Ameerika Keemiaühingus, selgitas Live Science’is, et naatriumkloriid on väga stabiilne ühend. Selleks, et seda kuumusega ioonideks lagundada, oleks vaja umbes 816 °C ning 15 W pirniga sellist temperatuuri ei saavutata. Niiskus soola pinnal võib küll osa soola lahustada, kuid vee aurustumisel ühinevad ioonid kohe taas soolaks [16].
Seda saab kontrollida ka mõõteriistaga. Joe Schwarcz, McGilli ülikooli Teaduse ja ühiskonna büroo juht, kirjutab, et massispektromeeter, mis tuvastab isegi lühiajalisi ioone, ei näita negatiivseid ioone ka siis, kui soolalamp asetada selle sisselaskeava juurde [6]. Live Science järeldab, et puuduvad tõendid, et lambid tekitaksid märkimisväärses koguses negatiivseid ioone [16]. Seetõttu on ausam hinnata soolalampi, nagu ka seleniidlampi, kui looduslikust kivist valgusallikat.
Kuidas eristada soolalampi seleniidlambist
Vaadake kivi struktuuri. Seleniidlambil on näha pikad, paralleelsed kiud alusest ülespoole ning möödudes libiseb mööda kivi siidine valgusriba. Soolalambil kiude ei ole: selle murdudes on näha sirged pinnad, mis vastavad haliidi kuubilisele lõhestumisele [4], ning selle värvus on tavaliselt roosakas kuni oranž.
Katsuge kivi niiskel päeval. Soolalamp võib olla niiske või kleepuv ning kohtades, kus soolvesi on ära kuivanud, jääb valge soolakord. Seleniidlamp jääb kuivaks ning kuna kipsil on madal soojusjuhtivus, ei tundu see katsudes nii külm kui klaas või kvarts [10].
Kõvaduse järgi neid kahte lampi ei erista, sest see on peaaegu sama. Geoloogide tunnuste loeteludes on haliidil mainitud ka soolast maitset, kuid geology.com sellist testimist ei soovita [4]. Ärge tilgutage kivile ka vett: sool muutub kleepuvaks, kuid seleniidi pinnale võib jääda matt laik.
Hooldus Läti niiskel sügisel
Soolalambile valige kõige kuivem tuba ja asetage selle alla alus või taldrik, et soolvesi ei satuks puidule, juhtmele ega pistikule. Kui lamp on märjaks saanud, ühendage see vooluvõrgust lahti, pühkige kuiva lapiga ja laske kuivada. Pirni vahetage sellise vastu, nagu tootja on märkinud. Kui kodus on kass, valige koht eriti hoolikalt. Lemmikloomade mürgistuste infoliin Pet Poison Helpline hoiatab, et kassid võivad soolalambi juurde tagasi tulla ning korduv lakkumine võib põhjustada naatriummürgistust [17].
Seleniidlambi hooldus on lihtsam. Tolmu pühkige kuiva, pehme lapiga või pintsliga, kuid lampi ei tohi kunagi pesta ega niiske lapiga pühkida. Meie poe lampide kasutusjuhendis on kirjas, et lamp on mõeldud ainult siseruumidesse ja seda ei kasutata niisketes ruumides [18]. Kõigi kivide hooldusreeglid on kokku võetud hooldustabelis.
Kui hoiate lambi kõrval kristalle, arvestage nende kõvadusega. Ametüsti, mäekristalli ja roosa kvartsi kõvadus on 7, mistõttu need võivad kriimustada nii soola kui kipsi. Asetage need pehmele lapile ja ärge toetage lampi vastu. Roosat kvartsi võib erinevalt mõlemast lambimineraalist lühidalt veega loputada, kuid pikaajalisel päikese käes võib selle toon tuhmuda [11].
Kumba lampi valida
Soolalamp on traditsiooniline valik, kui Teile meeldib soe, oranžikas valgus ja Te ei pelga, et niisketel päevadel tuleb lambile rohkem tähelepanu pöörata. Seleniidlamp on igapäevaseks kasutamiseks praktilisem: selle piimjas valge valgus on pehmem ning tavaline toaniiskus seda ei mõjuta, kuni kivi ei puutu kokku veega.
Meie poes on seitse Marokost pärit seleniidlampi, kõrgusega 36 kuni 40 cm ja kaaluga 3,3 kuni 4,8 kg, komplektis E14 5 W LED-pirn [18]. Need leiate seleniidlampide kategooriast, kuid suuruse, pirni ja koha valiku kohta lugege artiklit “Seleniidlamp: kuidas valida suurust, valgust ja kohta kodus”. Väiksemaks kingituseks sobib seleniidist küünlaalus ning teisi seleniidi esemeid leiate seleniidi kategooriast. Tellimused alates 50 € tarnime Baltikumi pakiautomaatidesse tasuta.
Korduma kippuvad küsimused
Kas seleniit on sool?
Ei. Seleniit on kips ehk kaltsiumsulfaat CaSO4·2H2O, kuid soolalamp on haliidist ehk naatriumkloriidist NaCl. Kips lahustub vees umbes 2 grammi liitri kohta, sool umbes 360 grammi liitri kohta.
Miks on soolalamp märg?
Sool on hügroskoopne. Kui suhteline õhuniiskus ületab umbes 75 %, imab see õhust vett ning pinnale tekib soolvesi. Asetage lamp kuivasse tuppa ja pange selle alla alus.
Kas soolalamp eraldab negatiivseid ioone?
Mõõtmised seda ei kinnita. Massispektromeeter ei näita soolalambi juures negatiivseid ioone ning keemik John Malin selgitab Live Science’i artiklis, et naatriumkloriidi lagundamiseks ioonideks oleks vaja umbes 816 °C kuumust.
Kust pärineb Himaalaja sool?
Seda kaevandatakse Pakistanis, Pandžabi provintsi Soolamäestikus, peamiselt Khewra kaevandustes. Soolakihid ladestusid seal 600 kuni 540 miljonit aastat tagasi.
Kas seleniidlampi võib hoida vannitoas?
Ei. Kips lahustub vees aeglaselt ja muutub niiskuses matiks ning meie lampide kasutusjuhendis on kirjas, et lampi ei kasutata niisketes ruumides.
Kuidas soolalampi puhastada?
Eemaldage lamp vooluvõrgust ja pühkige kuiva lapiga. Lampi ei tohi pesta ega leotada, sest sool lahustub vees.
Allikad
- Wikipedia, Sodium chloride: en.wikipedia.org/wiki/Sodium_chloride
- Wikipedia, Gypsum: en.wikipedia.org/wiki/Gypsum
- Wikipedia, Halite: en.wikipedia.org/wiki/Halite
- Geology.com, Halite: geology.com/minerals/halite.shtml
- Wikipedia, Himalayan salt: en.wikipedia.org/wiki/Himalayan_salt
- Joe Schwarcz, McGill University Office for Science and Society, “Niagara Falls and the Nebulous Positive Effects of Negative Ions”, 2024: mcgill.ca/oss/article/environment-general-science/niagara-falls-and-nebulous-positive-effects-negative-ions
- Wikipedia, Khewra Salt Mine: en.wikipedia.org/wiki/Khewra_Salt_Mine
- Wikipedia, Selenite (mineral): en.wikipedia.org/wiki/Selenite_(mineral)
- Wikipedia, Selene: en.wikipedia.org/wiki/Selene
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia, Seleniidi: frequencies.lv/enciklopedija/selenits
- FREQUENCIES kivide entsüklopeedia, Kuukivi, Kaltsiit, Roosa kvarts, Ametüst, Mäekristall: frequencies.lv/enciklopedija
- Wikipedia, Evaporite: en.wikipedia.org/wiki/Evaporite
- El Hassane Chellai, Mohamed Ghanmi, Miguel Doblas, Deposits Magazine, “Triassic salt in the High Atlas of Morocco”, 2016: depositsmag.com/2016/11/17/triassic-salt-in-the-high-atlas-morocco
- Wikipedia, Hygroscopy: en.wikipedia.org/wiki/Hygroscopy
- LVĢMC, Ilmastiku iseloomustus, 2020. aasta jaanuar: videscentrs.lvgmc.lv/files/Klimats/Ikmenesa_laika_apstaklu_raksturojums/2020/Janvaris_2020.pdf
- Tia Ghose, Live Science, “Himalayan Salt Lamps: What Are They (and Do They Really Work)?”, 2017: livescience.com/59328-himalayan-salt-lamp-faq.html
- Pet Poison Helpline, “Are Salt Lamps Bad for Cats?”: petpoisonhelpline.com/uncategorized/are-salt-lamps-bad-for-cats
- frequencies.lv, Seleniidlamp 38 cm 4,2 kg (tooteleht) ja seleniidlampide kategooria, 20.10.2026: frequencies.lv/products/selenita-lampa-38cm-42kg