Hingede, öökülmade ja huntide kuu: vanade lätlaste kuude nimetused ja täiskuu nimed

Kui Te elaksite 17. sajandi Kuramaal, nimetaksite oktoobrit tõenäoliselt hingede kuuks, novembrit öökülmade kuuks ja detsembrit huntide kuuks. Vanad lätlaste kuunimed trükiti esmakordselt 1649. aastal [1][2], ning igas neist on peidus mõni looduse tähelepanek, põllutöö või esivanemate austamise traditsioon.

Kellelt pärinevad esimesed lätikeelsed kuunimed

Lätikeelsed kuunimed avaldas ladinakeelsete kõrval esmakordselt Kuramaa superintendent Paul Einhorn oma teoses “Historia Lettica” 1649. aastal [1][2]. Akadeemik Jānis Stradiņš kirjutab, et Einhorni tööd olid pigem juhised teistele vaimulikele paganluse ja katoliikluse vastu võitlemiseks ning need trükiti väga väikese tiraažiga. Ometi andis just Einhorn esimesed põhjalikumad materjalid lätlaste etnograafia ja vanade uskumuste kohta [3].

Kas teadsite? Stradiņši andmetel suri Einhorn (1590 kuni 1655) Jelgava Püha Kolmainsuse kirikus kantslil, pidades teravat jutlust uue kalendristiili kehtestamise vastu [3]. Seega inimene, kes esimesena avaldas lätikeelsed kuunimed, astus oma viimases jutluses vastu kalendri muutmisele.

Kaksteist vana kuu nimetust: tabel

Teises veerus on Einhorni 1649. aasta nimetused ning sõna “või” tähendab, et kuul oli juba siis kaks nime. Kolmandas veerus on variandid 1817. aasta Vidzeme kalendrist [4], LSM loendist [5] ja sõnastikust Tēzaurs [6].

Kuu	Einhorn, 1649 [1]	Teised kirjapandud nimetused	Mida nimi näitab
Jaanuar	talve kuu	pakase kuu [5], uue aasta kuu [4]	talve keskpaik ja külm
Veebruar	küünlakuu	meteni, tuiskude, pakase kuu [6]	Küünlapäev 2. veebruaril
Märts	kooriku ehk tuvide kuu	kevadekuu [4]	koorik on lume koorik, mis tekib, kui niiske pealispind külmub
Aprill	mahlakuu	mahlakuu ka 1817. aastal [4]	puudes hakkab mahl kiiremini voolama
Mai	lehe- ehk külvikuu	õitsemise kuu [6]	lehtede puhkemine ja külvamine
Juuni	õiekkuu	suvekuu [4], mustamaa kuu [6]	õitsemise aeg
Juuli	heinakuu ehk pärnakuu	heinakuu ka 1817. aastal [4]	heina niitmine ja pärnaõied
August	koerte- ehk rukkikuu	viljakuu [4]	rukki ja muu vilja lõikus
September	männiku ehk kanarbikukuu	sügiskuu [4], Miķeli kuu, seenekuu [6]	männikutes õitsevad kanarbikud
Oktoober	hingede ehk ohvrikuu	vihmakuu [4], sügiskuu [6]	surnud esivanemate mälestus
November	öökülmade kuu	öökülmade kuu [5]	öökülmad ja esimene pakane
Detsember	huntide kuu	talvekuu [4]	aasta pimedaim aeg

Kust on nimetused pärit: loodus, tööd ja esivanemad

Läti Ülikooli teadur Aīda Rancāne selgitab, et vanades nimetustes on kajastatud olulisemad loodusnähtused või tähtsamad pühad ja rituaalid. Mahlakuu on tema arvates seotud ajaga, mil puudel hakkab mahl kiiremini voolama, aga lõikuse ehk heinakuu on nimetatud tööde järgi, mida siis tehakse [7]. Paljud sõnad vajavad selgitust ka tänapäeva lätlasele. Koorik on lumekatte koorik, mis tekib, kui niiske lumekiht külmub, ning sellest on tulnud märtsi nimi koorikukuu. Männik on liivase pinnasega männimets, mille alusmetsas kasvavad ka kanarbikud [6].

Mõlemad Einhorni oktoobri nimetused viitavad esivanematele. Hinged on läti mütoloogias surnud inimeste hinged või allilma vaimud, kes elavad teispoolsuses, aga ohvrid on and surnute vaimudele ning ka aeg, mil see and neile asetatakse [6]. Naabrid leedulased kasutavad vanu kuunimesid tänapäevani. Läti Kultuuriakadeemia dotsent Rūta Muktupāvela märgib, et nende november on lapkritis ehk lehtede langemise kuu ning et isegi leedulased ise ei saa alati aru, miks kuu kovas (märts) on nimetatud linnu järgi [7][17].

Miks erinevates allikates nimetused erinevad

Esimene põhjus on aja arvestamise viis ise. Rancāne selgitab, et vanad kuud järgnesid Kuu faasidele: kuu algas, kui taevas ilmus kitsas noorkuu sirp, ja kestis umbes 29 kuni 30 päeva. Seetõttu ei kattu vanad kuud tänapäevaste kuudega ning iga kahe või kolme aasta järel lisandus kaheteistkümnele kuule kolmeteistkümnes, pidustuste kuu [7]. Rancāne sõnul nõudis sellise kalendri pidamine pidevat päikesetõusude, -loojangute, Kuu liikumise ja tähtkujude jälgimist [7].

Teine põhjus on aeg ja koht. Einhorn oli Kuramaa superintendent, kuid Vidzeme 1817. aasta kalendris nimetatakse märtsi kevadekuuks, oktoobrit vihmakuuks ja detsembrit talvekuuks [4]. Kolmas põhjus on tänapäevane valik. LSM loend lastele nimetab jaanuari pakase kuuks [5], kuid Tēzaursis on pakase kuu veebruari sünonüüm [6]. Seetõttu saab kindlalt öelda vaid seda, millises allikas nimi on kirjas.

Hingedeaeg: esivanemate mälestamise traditsioon

Kõige laiemalt peetakse hingedeaega ajaks Miķeli päevast Mārtiņi päevani või kõigi pühakute päevani 1. novembril, kuid Läti Rahvaluule Arhiivi teadur Guntis Pakalns märgib, et kirjeldustes räägitakse sellest kõige enam oktoobri puhul [8]. LSM tsiteerib 1767. aastal ilmunud Kuramaa kiriku ajalugu, kus on kirjas, et hingedeaega, ohvreid ehk Jumala päevi tähistati neli nädalat, 29. septembrist kuni 28. oktoobrini. Sel ajal ei töötatud, eriti ei pekstud vilja, sest usuti, et siis pekstud vili ei idane [9].

Samas kirjelduses on kirjeldatud pidusööki. Toidud pandi maha eraldi, hoolikalt pühitud tuppa ning õhtul kutsus peremees põleva tõrvikuga käes valjult surnud vanemaid, sugulasi ja sõpru sööma ja jooma. Kui vaimud olid söönud, lõikas ta lävel tõrviku kirvega pooleks ja käskis neil tagasi minna, kuid mitte üle põldude [9]. Läti Folkloori Seltsi juhatuse esimees Andris Kapusts lisab, et hingi ei kutsutud sama laua taha, kus istusid elavad, vaid rehesse, sauna või aita [9]. Mārtiņi ajal aeti vaimud kolinaga ja hõikamisega minema ning hingedeaeg lõppes [10].

Tänapäeval soovitab Aīda Rancāne mitte otsida kindlat päeva, vaid pühendada mõni õhtu mälestustele, kalmistu külastamisele ja pidusöögi valmistamisele [10]. Pakalns kutsub üles süütama küünla, sirvima perealbumit ja rääkima lastele ning lastelastele, kes olid nende esivanemad [8].

Täiskuu nimed Ameerika ja inglise traditsioonis

Inglise keelt kõnelevas maailmas on populaarsed täiskuu nimetused, mida avaldab Ameerika kalender The Old Farmer’s Almanac. See on teine kultuur, mitte läti traditsioon. Almanahh kirjutab, et nimetused pärinevad Põhja-Ameerika põlisrahvaste, koloniaal-Ameerika ja teiste Põhja-Ameerika traditsioonidest, kuid jaanuari Wolf Moon on tõenäoliselt inglise päritolu nimi, mille tõid kaasa Euroopa sisserändajad [11].

Kuu	The Old Farmer’s Almanac (USA)	Lätikeelne vaste
Jaanuar	Wolf Moon	Huntide kuu
Veebruar	Snow Moon	Lumekuu
Märts	Worm Moon	Ussikuu
Aprill	Pink Moon	Roosa kuu (floksilillede järgi)
Mai	Flower Moon	Õiekkuu
Juuni	Strawberry Moon	Maasikakuu
Juuli	Buck Moon	Hirvekuu
August	Sturgeon Moon	Tuurakuu
September	Corn Moon	Maisikuu
Oktoober	Hunter’s Moon	Küttide kuu
November	Beaver Moon	Koprakuu
Detsember	Cold Moon	Külmakuu

Mõned kokkulangevused on üllatavad. Anishinaabe rahva märtsikuu nimi Snow Crust Moon tähendab lume kooriku kuud, täpselt nagu lätlaste koorikukuu. Ojibwede märtsikuu Sugar Moon tähistab aega, mil voolab vahtramahla, sarnaselt lätlaste aprillikuu mahlakuule. Cree ja assiniboinide jaoks on november Frost Moon ehk öökülmade kuu, nagu ka Einhorni öökülmade kuu [11]. Almanahh kirjutab ka, et mõned hõimud, kes arvestasid aega Kuu järgi, lisasid iga paari aasta tagant lisakuu, et kalender ei nihkuks aastaaegadest [11]. 2026. aastal on Küttide kuu 26. oktoobril, Koprakuu 24. novembril ning see on ka superkuu, esimene kolmest järjestikusest [12][13].

Kuu kivides: kuukivi ja seleniit

Kuukivi on põldvaik, milles ortoklaas vaheldub õhukeste albiidikihtidega [14]. See struktuur hajutab valgust ning kivi pinnal libiseb õrn kuma. GIA nimetab seda nähtust adularestsentsiks ja võrdleb täiskuuga, mis paistab läbi õhukese kõrge pilvekihi. Hindu mütoloogias on kuukivi tekkinud tahkunud Kuu kiirtest [15]. Kuukivi kõvadus on 6 kuni 6,5 ning selle kuma on tundlik, seetõttu tuleb kivi hoida hoolikalt ja mitte pikaajaliselt kuumutada [14]. Poleeritud kivid ja käevõru leiate kategooriast Kuukivi.

Kuukivi õrna sinaka kumaga, mida nimetatakse adularestsentsiks

Seleniidi nimi pärineb kreeka sõnast, mis tähendab Kuud, sest varem usuti, et see mineraal kasvab ja kahaneb koos Kuu faasidega [16]. See on väga pehme kips kõvadusega 2, mida ei leotata vees ning puhastatakse ainult kuiva lapiga [16]. Kuu teemaga sobib seleniidist anum kuu sirbi kujul, aga teisi seleniidi vorme, alates pulkadest kuni lampideni, leiate kategooriast Seleniit.

Paljud kristallide austajad puhastavad kristalle täiskuu valguses, asetades need aknalauale. Kui valite selle kogukonna tava, võtke kivid hommikul ära, enne kui päike neid tabab. Ametüst ja roosa kvarts võivad pikaajalisel päikese käes tuhmuda, aga läbipaistev mäekristalli kuul toimib päikese käes nagu lääts [14]. Iga kivi hooldusnõuded on kokku võetud hooldustabelis, aga tänapäevaste sünnikivide kohta saate lugeda artiklist Sünnikivid kuu kaupa.

Korduma kippuvad küsimused

Milline kuu on hingede kuu?

Hingede kuu on oktoober. Paul Einhorn nimetas seda 1649. aastal hingede ehk ohvrikuuks ning mõlemad nimetused on seotud surnud esivanemate mälestamisega: hinged on surnute hinged, ohvrid on and surnute vaimudele.

Kuidas vanad lätlased nimetasid jaanuari?

Einhorni 1649. aasta loendis on jaanuar talve kuu. Tänapäeva loendites nimetatakse seda ka pakase kuuks, aga 1817. aasta Vidzeme kalendris on see uue aasta kuu.

Miks oli vanadel lätlastel mõnel aastal 13 kuud?

Vanad kuud järgnesid Kuu faasidele ja kestsid umbes 29 kuni 30 päeva. Kaksteist sellist kuud on umbes 11 päeva lühemad kui päikeseaasta, seetõttu lisati iga kahe või kolme aasta järel kolmeteistkümnes, pidustuste kuu.

Millal on hingedeaeg?

Kõige sagedamini peetakse hingedeaega ajaks Miķeli päevast Mārtiņi päevani või kõigi pühakute päevani 1. novembril. Folkloori kirjapanekutes räägitakse sellest enim oktoobri puhul.

Kuidas nimetatakse oktoobri täiskuud?

Ameerika kalendris The Old Farmer’s Almanac on oktoobri täiskuu Küttide kuu (Hunter’s Moon). 2026. aastal on see 26. oktoobril. Läti rahvakalendris on oktoober hingede kuu.